Tänapäeva ülekaalulisusel on kaks peamist põhjust. Esimene põhjus on selles, et meie aju elab endiselt kiviajas, kus toitu on vähe ja iga toidukübe on kullast kallimas hinnas. Meie aju oskus kogu selles piltide ja häälte pidevas voos, märgata ja ära tunda söödavat taime või küttimiseks sobivat looma, oli ellujäämise seisukohast äärmiselt oluline. Ellu jäid ning oma geenid andsid edasi vaid need suguharud, kes selles head olid. Seega on kõikide meie geneetiline kood selline, mis suudab keskkonnast märgata ja üles korjata ka kõige väiksemaid viiteid söömisele.
Meie keskkond on aga kiviajaga võrreldes kohutavalt palju muutunud. Toitu on saadaval igal sammul. Toit on odav, toit on kaloririkas ning seda on igale maitsele. Meie aju on selle tõttu pidevalt toidu ja söömise signaalide pideva rahe all. Mida kalorirohkemaks meie keskkond muutub, seda rohkem väljendub see ka meie kaalunumbris.
Teine põhjus järjest kasvavale ülekaalulisusele on see, et mida lihtsam on toitu kätte saada, seda lihtsam on toitu kasutada ka meeleolu parandamiseks, probleemide vältimiseks, tähistamiseks või lihtsalt igavuse peletamiseks. Ajal, kui toit oli kallis või kui seda ei olnud võimalik igal ajahetkel enda juurde tellida, oli inimestel vaja õppida ja kasutada muid viise, kuidas oma tujude ja tunnetega hakkama saada. Oli vaja suhelda, oli vaja ennast analüüsida, oli vaja probleemidele otsa vaadata ja neid lahendada. Nüüd aga on järjest rohkem hakatud kasutama selleks kõigeks toitu. See on palju lihtsam, see nõuab vähem vaeva ja mis peamine – see töötab. Vähemalt lühiajaliselt.
Kui probleem on peas, siis ära söö, vaid tegele probleemiga.
Kõik see on viinud meid olukorda, kus me sööme oluliselt rohkem kui me peaksime. Esiteks sellepärast, et meie ümber lihtsalt on nii palju vihjeid ja meelitusi, mis meie aju segadusse ajavad ning teiseks oleme me tänu sellele toidurohkusele õppinud ka ise juurde mõned oskused, kuidas toitu probleemide lahendamiseks kasutada.
Öeldakse, et kui käia ringi haamer peos, siis varsti hakkavad kõik asjad naela meenutama. Söögiga on sama lugu. Kui käia ringi kommikott taskus või elada külmutatud pitsa pidevalt kapis, siis järjest rohkem olukordi hakkavad meenutama söömiseks sobivat aega. Seega on meie ülekaalulisuse taga vähemalt osaliselt oskus toitu kasutada, mitte ainult nälja kustutamiseks, vaid ka igavuse peletamiseks, emotsioonide parandamiseks, tähistamiseks ja sajal muul viisil.
Aga kui me päevast päeva arendame oskust toidu abil kõigest üle saada, mida me teeme oma keskkohale? Kas on siis imestada, et me muutume aastatega järjest priskemaks. Selleks, et anda kaalulangetusele võimalus, peame me õppima liikuma teise suunda. Me peame õppima uuesti kasutama söömise asemel teisi toimetuleku ja probleemilahenduse viise. Kui probleem on peas, siis söömine ei aita. Siis tuleb ennast kätte võtta ja selle probleemiga tegeleda. Söömine on küll kiire lahendus, aga see on lühiajaline ja see ei ole efektiivne. Igale probleemile on alati võimalik leida oluliselt parem lahendus kui koogitükk või pitsalõik.
Diet Skills’i keskkonnas on olemas spetsiaalsed kursused, mis võimaldavad sul meelde tuletada, kuidas lahendada probleeme, kuidas saada hakkama ebamugavate tunnetega või kuidas muuta harjumusi. Kasuta võimalust ja tee suur samm ebavajalikust söömisest vabanemiseks. Esiteks paraneb sinu probleemilahendusoskus ja teiseks väheneb sinu vöökoht.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Vii sisse regulaarsed toidukorrad 3-4 korda päevas. Nii tead, et nälga tunned sa alati ainult enne konkreetset toidukorda.
- Ära söö toidukordade vahel. Kui tunned isu mingi konkreetse toidu järele või kui tunned isu muul ajal, kui tavapärased söögiajad, siis mõtle, kas tegemist ei ole lihtsalt mõne olukorraga, milles sa oled harjunud toitu ja söömist probleemi lahendamiseks kasutama? Kui söögikorrast on möödas vähem kui 3 tundi, kui tunned soovi konkreetse toidu järele või kui isu tekib ootamatult mingi lõhna või ka mõtte tulemusena, siis tõenäoliselt ei ole vaja sul süüa.
