Paljud meist on tundnud ahastust kaalulangetusega ebaõnnestumise tõttu. „Ma ei söö üldse nii palju. Võib öelda, et ma söön vähem kui mõni sale inimene. Miks aga mina olen ülekaaluline ja tema ei ole?”.
Tuleb välja, et põhjus on meie peas. Nimelt oleme me väga head unustajad. Nii nagu mäletame lapsepõlvest ja kooliajast pigem head, mäletame toitumise puhul pigem seda, kui suutsime ahvatlustele ära öelda, või seda, kui meil õnnestus sundida ennast dieeti pidama. Samas kipuvad meil automaatselt põske pistetud kommid või külmkapist möödudes võetud ampsud meelest minema samal viisil, nagu lapsena sügelevate karupükste kandmine või lõputud koolitunnid ja kodutööd. Seega, mis puutub söömisse, siis me ei saa oma mälu alati usaldada.
Teiseks, tuleb välja, et oleme üpris kehvad arvutajad. Eriti kui asi puudutab kaloreid. Me alahindame söödud koguseid ja kalorite hulka süstemaatiliselt. Kui peame meenutama kui palju me näiteks eile sõime ja kui palju see toit kaloreid sisaldas, siis hindame peaaegu alati söödud koguseid ja ka kaloreid tegelikust väiksemaks. Mõnikord on see meie viga, mõnikord aga mitte. Paljudel juhtudel ei saagi me teada, kui palju kaloreid tarbisime, sest pakenditel olevad andmed on umbkaudsed. Paljude jaoks on üllatuseks ja suurimaks probleemiks just niinimetatud tervislikud või dieettoidud. Suhkru- või rasvavaba ei tähenda sugugi alati vähem kaloreid. Maitsenaudingu annavad meile reeglina just kas suhkrud või rasvad. Kui suhkur ära võtta, tuleb maitse loomiseks kasutada rasvu ja vastupidi. Rasvavabad jogurtid on sageli pilgeni täis suhkruid ja suhkruvabad küpsised on täis maitsvaid rasvu.
Seega oleme oma kalorite arvestamiseks võrdlemisi halvasti ettevalmistatud. Me ei suuda kõiki snäkke ja patustamisi meenutada ja on suur tõenäosus, et söögid, mille tarbimist mäletame, sisaldavad rohkem kaloreid, kui arvame. Seega isegi, kui sööme enda arvates vähe, ei pruugi see tegelikult nii olla. Ja mõnikord ei ole see isegi üldse meie süü.
Kalorite arvestamise raskus ei piirdu söömisega. Kuna kaloridefitsiit sõltub nii söömisest kui kulutamisest, siis on oluline teada, kui palju me üldse süüa võiksime ja kui palju suudame söödud kaloritest ära kulutada. Ka kalorite kulutamise osas on meie arvutused tegelikkusest sageli optimistlikumad. Kas oskad öelda, kui palju kaloreid kulutad tunniajase treeninguga? Umbes
600–1200 kalorit? Oleneb muidugi treeningu intensiivsusest, kuid enamik inimesi pakub just sellist vahemikku. Tuleb välja, et tegelikult kulutame keskmiselt poole vähem. Miks? Sest me keegi ei tea õiget kogust. Meie arvamus selle kohta, kui palju me energiat kulutame, põhineb tavaliselt pulsikella või treeningseadme numbritel. Viimase 10 aastaga on aga pulsikellade tootjad olnud suures hädas uuringutega, mis näitavad, et kellad eksivad keskmiselt 30–70%. See tähendab, et kui inimene kulutab päeva jooksul liikumise ja treeninguga 2000 kalorit, siis pulsikell võib näidata numbrit alates 600st kuni 3400ni. Kuigi enamasti jääb eksimus 30% piiresse, on see siiski piisavalt suur, et kaalulangetamisel probleeme põhjustada.
Seega saame kokkuvõtteks öelda, et kui paneme kokku probleemid söödud ja kulutatud kalorite arvestamisel, siis on täiesti mõistetav, miks paljudele tundub, et me sööme vähe ja liigume palju, aga kaal ikkagi ei lange. Me saame söögist lihtsalt rohkem kaloreid, kui arvame, ja kulutame liikumisega palju vähem kaloreid, kui loodame. Isegi kui see alati välja ei paista ja me alati seda endale tunnistada ei taha, kehtib kaloritasakaalu võrrand nii meile kui teistele ühtmoodi. Ja nii ebamugav, kui seda endale tunnistada ei ole, on ülekaalulisus siiski liigsete kalorite tulemus.