See, et intensiivsed emotsioonid pigem vähendavad kui suurendavad meie söömist tähendab, et emotsioonidega seotud liigse söömise puhul ei räägi me enamasti mitte harvadest ja erakordsetest emotsionaalsetest sündmustest, vaid igapäevastest emotsionaalselt laetud olukordadest ehk emotsionaalsest stressist, mis meid päevast päeva mõjutades meie kehakaalule oma jälje jätab.

Emotsionaalne stress mõjutab meie kehakaalu mitmel viisil. See mõjutab meie mõtlemist ehk milliseid otsuseid ja valikuid me teeme. See mõjutab meie käitumist ehk seda, kui palju me liigume, sööme või magame. Lõpuks mõjutab see ka meie füsioloogiat ja aju keemilisi protsesse ehk hormonaalset tasakaalu, mis põhjustab kõrvalekaldeid meie organismi tavapärasest toimimisest.

Seega on negatiivsete emotsioonide roll meie liigsete kilode kogunemises märgatavalt tõsisem kui lihtsalt paha tujuga endale paari lohutava ampsu lubamine. Negatiivsed emotsioonid põhjustavad su kehas väga palju pahandust, mille peale sa esmapilgul ei oleks tulnudki. Teeme nüüd ülevaate neljast peamisest probleemsest mõjust, mis emotsionaalse stressiga avalduvad ning mis sinu kaalulangetuse ebavajalikult raskeks või mõnel juhul lausa võimatuks teevad.

Mõtlemine, otsustamine ja eneseregulatsioon

Negatiivsete emotsioonide mõju vaimsetele protsessidele on nii laiaulatuslik, et seda ei ole võimalik põhjalikult nii lühikeses formaadis edasi anda. Selle tõttu valisime välja vaid mõne olulisema puutepunkti emotsionaalse stressi ja ülekaalulisuse vahel.

Esimene eeldus näiteks prae asemel salati söömiseks või külmkapi juurde minemise asemel jalutama minemiseks on kaalulangetuseks sobivate eesmärkide aktiveeritus. See tähendab, et meil peab kogu aeg meeles olema, et me soovime kaalu langetada. Emotsionaalse stressi puhul jäävad aga pikaajalised eesmärgid nagu kaalu langetamine ja tervislik toitumine tagaplaanile. Fookusesse tõusevad lühiajalised eesmärgid, mis on suunatud hetkel aktiivse probleemi lahendamisele. Sellepärast ei ole stressi korral aktiveeritud mitte tervisliku toitumise ja kaalulangetuse eesmärgid, vaid eesmärk kiiresti ebameeldivast situatsioonist väljuda ja halvast tundest lahti saada.

Selleks on meil õpitud lihtne lahendus – me lihtsalt sööme enda tuju paremaks.

Teine oluline probleem, mis emotsionaalse stressi olukordades esile kerkib on stressi kurnav mõju meie enesekontrollile. Uuringud on näidanud, et pikaajaline stress põhjustab enesekontrolli võimekuse vähenemist, mis omakorda tähendab, et meil on vähem vaimset jõudu ennast sundida ja me langeme suurema tõenäosusega ahvatluste rüppe. Lisaks on paljudes uuringutes leitud, et ülekaalulisusega koos esineb ka üldist kognitiivsete protsesside pärsitust.
On raske öelda, kas kognitiivsete protsesside pärsitus soodustab ülekaalulisust või ülekaalulisus soodustab kognitiivsete protsesside aeglustumist. Selge on aga see, et kaalulangetusega on võimalik kognitiivsete protsesside toimimist parandada. Kindlasti ei tähenda see, et ülekaalulised inimesed oleksid kuidagi rumalamad, kindlasti mitte. Pigem tähendab see, et ülekaalulisena on raskem oma täit potentsiaali saavutada.

Kolmas oluline ülekaalulisust toetav emotsionaalse stressiga seotud tähelepanu ja märkamisega. Stressis aju kipub ohte märkama, probleemidele tähelepanu pöörama ning nende ohtlikkust võimendama. Nagu sellest veel vähe oleks, kipub aju stressi puhul meie ümber toimuvat suurt pilti eirama ja keskenduma ainult leitud probleemidele.

Seega, mida pikemalt või sagedamini me emotsionaalset stressi kogeme, seda sügavamale hirmuäratavasse maailma meie aju meid juhatab. Mis on väljapääs? Söömine ehk toidust saadav nauding toob meid vähemalt korrakski sellest süngest maailmast välja. Kui söök on otsas ning stressi põhjustatud ebamugavad tunded tagasi tulevad, siis mis muud kui uuesti sööma.