Milline osa meie kehast on kaalulangetuse juures kõige olulisem? Milline on see kehaosa, millele tuleks eriti tähelepanu pöörata ning mille tegevust soodustada? Võibolla on see meie kõht, sest toit jõuab kõhtu ja see kas kõht on täis või tühi, mõjutab seda kas me tahame süüa või mitte. Võibolla on selleks kehaosaks aga hoopis meie suu. Kõik, mis me sööme ja joome peab esmalt suust sisse minema. Kui me suudaksime kontrollida oma suud, oleks see ehk lahendus. Samas on palju neid inimesi kes usuvad, et kõige tähtsam kehaosa on jalad. Kui sa ikka liigud piisavalt, ei siis hakka ka ülekilod hirmutama. Meie usume, et kõige tähtsam on siiski meie pea. Ja seda uskumust jagavad sajad teadlased üle maailma.
Miks nii?
- Nälja- ja täiskõhutunne
Meie ajus on piirkond nimega hüpotaalamus, mille üheks ülesandeks on nälja- ja täiskõhutunde reguleerimine. Tuginedes kümnetele erinevatele signaalidele, hormoonidele ja virgatsainetele antakse hüpotaalamusest meie kontrollisüsteemidele edasi signaal selle kohta, kas oleks vaja süüa või mitte. Ehk luuakse nälja- või täiskõhutunne. Kui ajus näljatunnet ei teki, ei hakka me ka süüa otsima.
- Toiduga seotud naudingud
Tasusüsteem, mis tekitab peale torditüki või kommi söömist mõnusa naudingu asub samuti ajus. Ükskõik, kas meie naudingu allikaks on kiirtoit, rasvane lihatükk või suus sulav hõrgutav magustoit. Nauding mis me sellest saame on meie ajus toimuvate protsesside tulemus.
- Söömine igavusest, kurbusest, vihast, ootusärevusest või muudest emotsioonidest
Emotsioonid tekivad samuti meie ajus. Kui meie ajul pole igav, ei söö me ka igavusest. Kui meie aju ei haara kurbus või ärevus, siis ei hakka me ka selle leevendamiseks sööma. Seega kõik emotsionaalse söömise probleemid on otseselt seotud meie ajuga.
- Enesekontroll
Enesekontroll on meie prefrontaalse korteksi üks peamiseid ülesandeid, koos siseneva info analüüsimise ja sobiva vastuse planeerimisega. Seega, kui me ennastunustavalt teist kilo komme sööme või kui me lubadustest hoolimata reede õhtul veiniklaasi ja juustutaldrikuga teleka ette maandume, siis süüdlane asub just nimelt meie peas.
![\"\"](\"https://dietskills.ee/wp-content/uploads/2025/02/Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Untitled.pngwp-content/uploads/2025/01/Untitled-Presentation-13-1024x576.png\")
- Maitsed ja lõhnad
Loomulikult on ka maitsed ja lõhnad seotud just nimelt meie ajuga. Kuigi maitseretseptorid asuvad meie keelel ja lõhnaretseptorid meie ninas, siis „tunneme“ me neid maitseid ja lõhnasid ikkagi alles siis, kui need on meie ajus maitsekogemuseks või lõhnakogemuseks kokku pandud.
- Mälestused
See milliseid toite me valime või eelistame, sõltub sellest mida me nende kohta mäletame. Kas meie kogemused on olnud meeldivad, kas me oleme rahul olnud oma valikutega. Toidud, mis ei maitsenud hästi või mis valmistasid meile pettumuse, saavad harvemini valitud kui toidud, mis meile meeldisid ja positiivselt üllatasid.
- Soolebakterite signaalid
Soolestikus elavad head bakterid signaliseerivad meile ajju samuti täiskõhutunnet, seda kui palju ja milliseid toitained me oleme toidust saanud ja palju-palju muud. Kui soolestiku ja aju vaheline kommunikatsioon on häiritud või signaale tõlgendatakse valesti, siis on tasakaal kerge kaduma.
- Vihjed ja märkamised
Sageli on söögiisu aluseks just keskkonnas asuvate vihjete märkamine. Toidureklaam, isuäratav lõhn või viibimine kohas kus eelmine kord midagi head sai söödud. Ka kõik need vihjed ja märkamised toimuvad meie ajus. Meie aju on eelhäälestatud märkama toitu ja toiduga seotud vihjeid. Mida parem on meie aju selles töös, seda sagedamini ja seda intensiivsemalt me neid vihjeid märkame ja tajume.
- Iseloom ja soodumused
Iga inimene on unikaalne. Meil on oma iseloom, omad soodumused mis panevad meid käituma ühes situatsioonis ühtmoodi ja teises situatsioonis teistmoodi. See mis on ühele inimesele lihtne ja loomulik on teisele inimesele raske ja pingutust nõudev. See kuidas me eelistame käituda ja mis on meie jaoks kerge või mis raske, sõltub ainult sellest mis meie peas toimub. Milline on meie iseloom ja soodumused.
- Teadmised ja oskused
Ja viimasena,kõik meie teadmised ja kõik meie oskused asetsevad täpselt samuti meie peas. See mida me teame, kui palju me teame, kui lihtne on seda õigel ajal meenutada ja kas me suudame neid teadmisi ka tegevusteks rakendada – see kõik sõltub jällegi meie peas toimuvast.
Seega, peaaegu kõik mis on seotud toidu, söömise, täiskõhutunde, nälja ja isudega, on seotud meie peaga. Ükskõik kas me räägime sellest, millist toitu me taldrikule paneme või sellest mitu kilomeetrit me päevas liigume. Kõik need valikud, otsused ja tegevused saavad alguse meie peast. Kahjuks on aga meie peas toimuv sageli jäetud dieetide ja toitumiskavade huviorbiidist välja.
![\"\"](\"https://dietskills.ee/wp-content/uploads/2025/02/Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Untitled.pngwp-content/uploads/2025/01/Untitled-Presentation-14-1024x576.png\")
Õnneks on sinul võimalus seda muuta! Sinul on ligipääs Diet Skills keskkonnale ning kümnetele tööriistadele mis kõik on loodud selleks, et sinu pea toetaks võimalikult hästi sind sinu kaalulangetuse teekonnal.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Ole teadlik sellest, et sinu pea on sinu kaalulangetuse õnnestumise seisukohast kõige olulisem kehaosa. Peaaegu kõik kaalulangetuseks vajalikud protsessid toimuvad just sinu ajus.
- Hoolitse oma pea eest! Anna peale puhkust, leia aega, et anda oma peale võimalus tegeleda asjadega mis sulle meeldivad.
- Ole füüsiliselt aktiivne! Evolutsiooniliselt on meie aju nii loodud, et see töötab kõige paremini siis, kui meie keha liigub. Leia viise olla läbi terve päeva aktiivne ja võimalusel lisa oma nädalasse paar-kolm tunniajast treeningut.
