Greliin

On üks nimi, mis toob külmavärinad peale igale kaalulangetajale. See on näljahormooniks kutsutud greliin. Greliini nimetatakse näljahormooniks, sest selle ainuke ülesanne on tuletada meie ajule meelde, et on aeg süüa. Mida sagedamini ja mida rohkem seda hormooni meie organismi eritatakse, seda sagedamini ja seda rohkem me süüa tahame.

Greliin on üks kauge kiviaja „kingitus“ tänapäevasele inimesele. Greliin arenes kui ellujäämismehhanism, mis soodustas toidupuuduse ajal rasvade ladustamist ellujäämisvõimaluste suurendamiseks. Tänapäeval, kus toit on kõigile võrdlemisi lihtsalt ja soodsalt kättesaadav on hakanud greliin kasu toomise asemel pigem kahju tooma, põhjustades liigsöömist ja sellest tulenevat kaalutõusu.

Greliini teekond organismis

Seda hormooni toodetakse peamiselt maos aga ka teistes seedetrakti osades. Selle tase vereringes tõuseb enne söögikordasid andes märku vajadusest süüa. Vereringega jõuab greliin meie aju hüpotaalamusse, mis reguleerib meie söömiskäitumist. Greliini tase väheneb peale piisavat söögikorda andes signaali, et organism on saanud vajaliku koguse energiat.

Nagu märkasid siis peab greliin läbima pika teekonna, mis võtab mitmeid minuteid aega. See tähendab, et kuigi meie organism võib juba signaliseerida, et kõht on täis ja aitab söömisest siis jõuame me veel mitu minutit head ja paremat endale sisse laadida enne kui meie aju selle olulise signaali lõpuks kätte saab. See on ka üks põhjuseid miks tasub süüa aeglaselt. Nii on viivituse tõttu söödavate kalorite hulk lihtsalt väiksem.

Veel greliini „vägitükke“

Greliin soodustab lisaks näljatundele ka mitmeid teisi muutuseid. Näiteks kasvuhormooni vallandumist. Lisaks sellele osaleb greliin ka glükoosi metabolismis, vähendades veresuhkru taset läbi insuliini eritamise vähendamise ja glükagooni suurema vallandamise. Kõrgenenud veresuhkru tase võib pikaajalisel esinemisel viia insuliini residentsuseni ehk meie keha ei reageeri enam insuliinile. Samuti on see II tüüpi diabeedi soodustaja.

Mida meie saame muuta

Greliini taset organismis saab mõjutada peamiselt toidu kogusega. Vähemal määral ka toidu koostisega ehk valides seda mida me sööme võime me natuke muuta greliini taset organismis. Peamised soovitused on tarbida piisavas koguses kõrge valgusisaldusega toiduaineid – muna, liha, juust -, aga kui võimalik siis võiks rohkem rõhku panna ka taimsetele valguallikatele – läätsed, oad, täistera tooted, kanepiseemned, spiruliina jne.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

Söö:

Valgurikkaid toite. Näiteks munad, liha, piimatooted, oad ja pähklid. Loomse valguga liialdamise vältimiseks katsu leida taimseid valguallikaid. 

Liitsüsivesikuid – imenduvad aeglaselt, toites pikka aega aju ja lihaseid ning energiat jätkub kauemaks. Näiteks täisteratooted, köögiviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad.

Väldi:

Ära ole liiga kaua söömata. Pikad perioodid toidukordade vahel suurendavad oluliselt greliini eritumist organismi.

Liigu:

Füüsiline aktiivsus aitab vähendada greliini eritumist vereringesse ning samuti aitab füüsiline koormus greliini vereringest kiiremini välja saada. Teine füüsilise aktiivsusega seotud positiivne tulemus on liigsete kalorite põletamine. Isegi kui meil ei õnnestu oma toitumisega greliini taset väga täpselt kontrollida, saame me füüsilise aktiivsuse abil vähendada greliini tehtud pahandust.