Kui kiiresti võib kaalu langetada, 4. osa

Terved põlvkonnad on kasvanud üles soovitusega mitte langetada kaalu kiiremini kui maksimaalselt 1 kilo nädalas. Kahjuks on aga paljudele selle soovituse jälgimine raske. Esiteks selle pärast, et selle soovituse jälgimiseks on vaja hoida iga päev 500 kalorilist defitsiiti. See aga on väga keeruline. Ekslikud toidupakendid, vead toidu arvestamisel, erinevused füüsilises aktiivsuses ja ainevahetuses ei võimalda meil nii väikest defitsiiti päevast päeva tõsikindlalt arvutada. Uuringud näitavad, et suur osa inimestest kes arvavad ennast olevat 500 kalorilises defitsiidis on eeltoodud probleemide tõttu hoopis kalori ülejäägis ja seega ei saavuta nad ka loodetud kaalulangust. Kuigi seda 0,5 -1 kilo kaotamise piiri on meile aastaid põhjendatud kui olulist mõõdupuud, oleme me eelneva kolme artikliga suutnud edukalt näidata, et selle range järgimine ei ole vajalik. Täna viime selle teema lõpule vaadates viimast müüti selles reas.

Väide: Kiiresti kaalu langetades jääb nahk rippuma

Kes meist sooviks ringi käia lotendava lõuaaluse või laperdava kõhunahaga. Liigne ja rippuv nahk on iga kaalulangetaja õudusunenägu. Aastaid on räägitud, et parim viis selle tekkimist vältida on vältida kiiret kaalulangetust. Mida aeglasemalt me kaalu langetame, seda paremini meie nahk pidavat tagasi tõmbuma. 

See ei pea päris paika. On mitmeid uuringuid mis näitavad, et kaalulangetuse kiirus ei ole sugugi peamine faktor määramaks kas kaalulangetuse järel jääb nahk lodevaks või mitte. See, kuidas meie nahk peale kaalulangetust tagasi tõmbub sõltub paljudest asjaoludest: meie vanusest, meie tervislikust seisukorrast, sellest, kas me oleme suitsetaja või mitte, sellest, kas meie nahk saab toidust kõik vajalikud toitained ja nii edasi. Inimene kes suitsetab või kelle nahk on üksluise ja toitainetevaese toitumise tõttu halvas seisus, peab arvestama, et tema nahk ei pruugi nii hästi tagasi tõmmata hoolimata sellest kas ta langetab kaalu kiiresti või aeglaselt. Inimesel, kes ei suitseta ja kes toitub kaalulangetuse ajal tervislikult on oluliselt väiksem oht rippuva või lodeva naha tekkimiseks, hoolimata sellest kas ta kaotab kaalu kiiresti või aeglaselt. 

Lisaks on oluline märkida, et rasvunud ja tugevalt ülekaaluliste inimeste puhul on probleemiks pidev naha seisukorra halvenemine. Mida kauem ülekaalus ollakse, seda halvemaks muutub naha seisukord ja seda tõenäolisemalt jääb kaalulangetusest probleemseid kohti nahale.  Seega oleks mõistlik võimalikult kiiresti liigsest kaalust lahti saada, et vältida  naha jätkuvat kahjustumist.

Kokkuvõtteks

Teaduskirjanduses ei ole ühist veendumust, et kiire kaalulangetus oleks nahale halvem kui kiire. On mitmeid argument nii ühe kui teise viisi poolt. Kindlasti on inimesi, kelle puhul on kaalulangetuse järgne lodev nahk jääb probleemiks, kuid on ka inimesi, kellel – vastupidi – kiire kaalulangetuse korral nahk palju paremini tagasi tõmbub. Ja mis peamine – kiire kaalulangetuse korral on sul oluliselt paremad võimalused saavutada soovitud kehakaal ja jääda sinna kaalu püsima.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

1. Toitu tervislikult ja mitmekülgselt – nii tagad oma naha parema elastsuse ja toitainetega varustamise. Kunagi ei ole liiga hilja. Uuringud näitavad, et naha elastsus taastub, kui naha eest hoolitseda ja seda toita.
2. Vähenda kehakaalu tervislikult – hoidu toitainete, vitamiinide ja mineraalide defitsiidist. Nahk peab ka vähenenud toidukoguste juures saama vajalikud toitained.
3. Ära venita kaalulangetust kunstlikult pikemaks – kui sa suudad langetada kaalu kiiremini kui 0,5 – 1 kilo nädalas, ja sa suudad seda teha tervislikult, siis ole hea.  Sa ei pea kunstlikult oma kaalulangetuse teekonda pikendama