Miks trenniga ei saa kaalu langetada?

Kindlasti oled proovinud kaalu langetamiseks rohkem liikuda, alustada mõne uue treeninguga või üritanud lihtsalt füüsiliselt aktiivsem olla.  Kõik need tegevused on sinu tervisele kasulikud ning kui sa just treeningutega üle ei pinguta, siis on treenimine üks üpris kasulik tegevus.

Nimelt on treenimine väga hea viis tugevdada tervist, parandada lihastoonust ja saavutada parem enesetunne. Lisaks on treeningul palju positiivseid mõjusid meie elukvaliteedi ja vaimse tervise parandamisele. Ja kaudselt mõjutab see loomulikult kõik ka meie kehakaalu. Kui me liigume rohkem, siis me kulutame ka rohkem kaloreid. Mida suurema osa meie kehast moodustab lihaskude, seda rohkem kaloreid me põletame.  Aga küsimus on – kui suure osa?

Paljud meist käivad kaloreid põletamas metsarajal või treeningsaalis. Keskmine tervisesportlane pühendab korraga treeningule umbes 45 -60 minutit. Kui palju kaloreid me suudame selle ajaga põletada?

Uuringud näitavad, et seni arvatust oluliselt vähem! Kuigi meie pulsikell või treeningseade võib näidata mitmesaja kalorilist energiakulu, siis tegelikkus on pisut tagasihoidlikum. Esiteks ei suuda pulsikellad tegelikult meie kalorikulu jälgida. Need võivad vaid oletada meie soo, vanuse, kaalu ja pikkuse põhjal, kui palju me võiksime sellise pulsisageduse saavutamiseks ja hoidmiseks tööd teha, ja seejärel pakub kell oma valemi põhjal meile mingi numbri. Aga nagu me korduvalt rääkinud oleme, siis see on vaid oletus. Tegelik kulu sõltub sinu treenitusest, füüsisest, kehakompositsioonist, südame treenitusest, kopsumahust ja kümnest muust tegurist.

Seetõttu pole imestada, et kontrollides pulsikellade ja treeningseadmete täpsust, leidsid teadlased, et need eksivad 30-70%, muutes nende põhjal kaloraaži arvestamise võimatuks. Paljud meist toetuvad aga justnimelt pulsikellade andmetele, kui otsustavad, mida ja kui palju nad võivad täna rohkem süüa. See, muuseas on väga suurele osale kaalulangetajatest peamine komistuskivi. Katsutakse hoida toitumiskavade ja personaaltreenerite soovitusel müstilist 500 kalorilist defitsiiti, aga kuna pulsikell annab ülepaisutatud energiakulu, siis süüakse ennast defitsiidi asemel ülejääki.

On veel üks oluline punkt. Nimelt on meie kehadel imeline võime kohaneda.  Mida rohkem me ennast füüsiliselt mingi treeninguga koormame, seda paremaks me selles saame ja seda vähem energiat see  meilt nõuab.

Nii näiteks võime esimesel päeval jõusaalis kulutada 500 kalorit ja juba kaks kuud hiljem täpselt samade harjutustele vaid 400 kalorit. Aasta hiljem võibolla ainult 100 või 200 kalorit. Seega me areneme ja kohaneme, mis tähendab, et mida rohkem me midagi kordame seda vähem vaeva see meilt nõuab.

Kui me hakkame kaalulangetuse eesmärgil jooksmas käima, siis esimestel päevadel ja nädalatel on uuel treeningul tõepoolest mõju meie kehakaalule. Mida aeg edasi, seda väiksemaks see mõju aga jääb. Me peame järjest suurendama koormust, jooksma kiiremini ja jooksma kaugemale, et säilitada seda efekti. Ühel hetkel tuleb aga piir ette. Me ei saa lõpmatuseni koormuseid suurendada ja piiramatult aega kulutada treenimisele. 

Seega, kui me soovime kaalu langetada, siis treenimine ja füüsilise aktiivsuse suurendamine võiks olla üks osa kaalulangetuse strateegiast, kuid mitte peamine kaalulangetuse viis.

Kokkuvõtteks

Füüsilisel aktiivsusel ja treenimisel on palju kasulikke tulemusi. Näiteks tugevam tervis, parem toonus ja paranenud enesetunne.  Kaalulangetuseks ei ole aga treenimine kõige efektiivsem strateegia, sest me muutume iga treenitava harjutuse juures järjest vilunumaks ning mida rohkem me seda kordame, seda väiksemat pingutust see meilt nõuab. Samuti on treenimise puhul oht toiduga „üle kompenseerida“. Kui meie pulsikell eksib keskmiselt 30-70% siis on suur oht, et me sööme treeningu kompenseerimiseks liiga palju ja loodetud kaloridefitsiidi asemel satume kaloriülejääki.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

1. Ära ürita kaalu langetada ainult trenniga. – Treening tugevdab tervist ja toetab kaalulangetust kuid ainult treening ei ole kaalulangetuseks piisav.
2. Ära arvesta treeningu kaloreid –  Pulsikellad ei suuda arvutada meie tegeliku kalorikulu.
3. Ära kompenseeri treeningut söögiga – Uuringud näitavad, et kui me sööme enne või pärast trenni selle pärast, et me trennis kulutame rohkel kaloreid, siis kaob trenni kaalulangetuse efekt sootuks.