Kui kiiresti võib kaalu langetada, 1. osa

Meie arusaam sellest, mis on kaalulangetuseks sobiv ja mis mitte paraneb iga aastaga. Kümned uurimiskeskused, sajad teadlased ja tuhanded uuringud on andnud meile täiesti uue vaate sellele kuidas kaalulangetus toimub. Mis toetab kaalulangetust ja mis seda takistab ning mis peamine, mida võib ja mida ei või kaalulangetuseks teha.

Täna alustame mitmeosalist artiklisarja mis keskendub teemale mida on aastaid käsitlenud treenerid, toitumisnõustajad ning teised spetsialistid, kuid mis on endiselt täis vastuolusid ja arusaamatusi. 

Me hakkame rääkima sellest kui kiiresti võib kaalu langetada?

Mida me kaalulangetuse kiiruse kohta teame? Keskmiselt soovitatakse langetada kaalu umbes 0,5 kuni 1 kilo nädalas. See on soovitus mis on  aastaid olnud kaalulangetuse reegel number 1. „Kui langetad kaalu, siis tee seda aeglaselt“. Täna küsime, kas sellel reeglil on ka tõepõhi all või on see juba aegunud arusaam kaalulangetuse toimimise kohta?

Soovitus langetada pool kilo kuni kilo nädalas

Keegi ei tea enam täpselt kust see soovitus on alguse saanud aga me teame, et seda on kasutatud juba 1970-ndatel aastatel. Meie teadmised on aga eelmise sajandi keskpaigast alates palju täienenud ja me teame täna palju rohkem kaalulangetuse kohta kui 60 aastat tagasi. Miks me siis endiselt järgime suuniseid, mis pärinevad ajast kui kaalulangetuse maailm oli alles lapsekingades?

Kaalulangetuse kiirus kuni 1 kilogrammi nädalas ei põhine kindlatel faktidel või mõõtmistel. See on pigem kokkuleppeline suurus ja ei ole ühtegi head põhjust, miks see on just kuni 1 kilogramm on ja mitte kuni 0,8 või 1,2 kilogrammi. Selle soovituse püsimise üks põhjus on see, et seda on lihtne meeles pidada. Nimelt saavutab keskmine inimene 0,5-1 kg kaalulangetuse hoides igapäevaselt 500 kalorilist defitsiiti. Samuti on see suurus lihtne kommunikeerida ka maades kus kasutatakse imperialistlikku süsteemi ehk 1-2 naela või poundi nädalas. Samuti on see soovitus piisava ohutusvaruga. Inimesed on erinevad ja üks universaalne soovitus peaks olema selline mis on kõikidele inimestele, hoolimata soost, vanusest ja kehakaalust, ohutu. 

Nüüd aga mõelgem. Kui 60 kilosel naisterahval on ohutu langetada 1 kilo nädalas, siis 120 kilosel naisterahval on ohutu langetada vähemalt 2 kilo nädalas ja 180 kilosel inimesel on ohutu juba 3 kilo nädalas.

Kas on mõni põhjus miks nii 180 kilone kui 60 kilone inimene peaks langetama võrdselt vaid kuni 1 kilo nädalas?

3 põhjust

On kolm peamist aspekti mida aeglase kaalulangetuse vajalikkuse juures rõhutatakse. Esiteks see, et võttes liiga kiiresti kaalust alla, kaotame me peamiselt lihasmassi mitte keharasva. Teiseks väidetakse, et kiire kaalulangetus tähendab seda, et kaal tuleb ka kiiresti tagasi. Ja kolmandaks hoiatatakse, et kiire kaalulangetuse korral jääb nahk inetult rippuma, sest nahal ei ole piisavalt aega kokku tõmbumiseks.

Selgub, et nende kolme põhjuse pärast ei ole küll vaja oma kaalulangetust kunstlikult pikemaks venitada. Oleme kirjutanud sulle artiklid , millest igaüks keskendub ühele neist põhjustest ning vaatab kas aeglase kaalulangetuse nõue ikka on põhjendatud.

Neile, kes juba praegu kahtlevad selle soovituse vajalikkuses ning soovivad teada kas kiirem kaalulangetus on ikka nii halb, siis siin mõned faktid, mida me nüüd kaalulangetuse kiiruse kohta paremini teame, kui 60 aastat tagasi.

1. Uuringud näitavad, et kiire kaalulangetus on seotud parema lõpptulemusega. Mida rohkem kaalu inimene esimeste kuude jooksul kaotab, seda suurema kaalulangetuse ta saavutab ja seda kauem ta seda säilitab. Seega ei pea paika väide, et mis kiiresti läinud see tuleb kiiresti tagasi. Pigem on vastupidi – muutes oma kaalulangetuse kunstlikult aeglaseks, võite te teha endale hoopis karuteene.
2. Kiirusest olulisem on see, KUIDAS me kaalulangetuse saavutame. Kui me langetame kaalu nälgides, toitainegruppe vältides ja piiravaid dieete järgides siis hoolimata sellest, kas kaalulanguse kiirus on kiire või aeglane – me teeme oma organismile kahju. Ma kaotame lihasmassi, me rikume oma nahka ja me võtame selle langetatud kaalu varsti tagasi. Seega, kui sa langetad kaalu tervislikult, siis pole vahet kui kiiresti see langeb. Inimesed on erinevad ja ka kaalulangetuse kiirus on erinev.
3.  Kiire kaalulangetus ei tähenda alati lihasmassi kadumist. Kui sa teed paar korda nädalas 60 minutilise treeningu, mis aktiveerib kõik suuremad lihasgrupid ning kui sa saad söögiga piisavas koguses valku siis on uuringute kohaselt lihasmassi kadu sama väike kui aeglase kaalulangetuse korral. Seega ei ole mingit põhjust lihasmassi kaotamise hirmus oma kaalulangetust saboteerida
4. Naha elastsus ja kaalulangetuse järgne kokkutõmbumine sõltub pigem sellest, millises seisukorras on meie nahk. Mida ülekaalulisem on inimene ja mida pikemalt ta ülekaaluline on seda halvemaks muutub tõenäoliselt ka tema naha olukord. Seega, kui te langetate kaalu tervislikult ja nii, et teie nahk saab toidust kõik vajalikud toitained siis on kiirem kaalulangetus pigem hea.

Me oleme nüüd rääkinud, et kaalulangetuse kiirus on inimestel erinev. Nüüd oleks aga aeg küsida – kui suurest erinevusest me kaalulangetuse kiiruses me üldse räägime? Kui soovitus on kuni 1 kilo nädalas, siis kui palju  „kiired“ kaalulangetajad nädalas kaotavad?  On väga raske leida andmeid kaalulangetajate kohta, kes suudaksid langetada rohkem kui 3 kilo nädalas. Isegi väga suured inimesed kes läbivad bariaatrilise operatsiooni kaotavad esimestel kõige kiirematel nädalatel umbes 3 kilo nädalas. Hiljem kaalulangetus stabiliseerub umbes 1-2 kilo juures, olenedes langetada jäänud liigsete kilode hulgast.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

Kaalu langetades keskendu valitud meetodi jätkusuutlikusele mitte kiirusele. Kaalulangetuse kiirus ei ole iseseisvalt mingi indikaator kaalulangetuse toimivuse, tervislikuse või püsivuse kohta.