Kes ei oleks kuulnud, et meie ülekaalu põhjuseks võivad vale toitumise asemel olla hoopis hormoonid. Sina teed kõik õigesti, sööd korrektselt, aga hormonaalse tasakaalu häirituse tõttu võtad sa kaalus ikkagi juurde.
Hormonaalne tasakaal võib paigast nihkuda ja kehakaalu probleeme tekitada enamasti kahel juhul. Esmalt mõne haigusliku seisundi tulemusena. Kui kahtlustad, et sinu hormoonid on tasakaalust väljas haiguslikul põhjusel, siis esimene samm on helistada perearstile. Kõige tuntumateks sellisteks haigusteks on kilpnäärme alatalitlusest tulenevad haigused. Toitumisnõustajad, treenerid ja kaalulangetuseks mõeldud programmid ei saa ja ei tohigi seda tööd enda kanda võtta.
Teine põhjus, miks hormonaalne tasakaal paigast võib nihkuda on emotsionaalne stress ehk pidev või korduv negatiivsete emotsioonide kogemine. See tähendab, et mõnda hormooni toodetakse liiga palju – või vastupidi , et mõnda hormooni toodetake vajatust vähem. Kõik see võib lisaks muudele probleemidele tuua kaasa ka raskused kehakaalu kontrollimisel või isegi kontrollimatu kehakaalu tõusu.
Stressihormoon kortisoolile oleme pühendanud terve artikli. Täna vaatame, kuidas mõjutab emotsionaalne stress selliseid hormoone nagu leptiin ja greliin, mis on tuntud ka kui näljahormoonid.
Leptiin
Leptiin on hormoon, mida toodavad sinu kehas asuvad rasvarakud. Leptiini ülesanne on anda märku, millal meie kehas on piisav rasvatagavara. Iga täitunud rasvarakuga suureneb vähehaaval ka ringlusesse erituv leptiini kogus. Mida suurem on organismis ringleva leptiini kontsentratsioon, seda väiksem on meie söögiisu. Seega leptiin on hormoon, mis vähendab sinu söögiisu.
Siit aga tekib huvitav küsimus. Mida rohkem keharasva meil on, seda väiksem peaks olema meie söögiisu. Sest leptiini hulk kasvab koos keharasva hulgaga. Uuringud on näidanud, et kahjuks tekib pikaajaliselt väga kõrge leptiini kontsentratsiooni korral organismis leptiini mõju vähenemine ehk resistentsus. Ülekaalulised inimesed, kelle leptiini kontsentratsioon organismis on pikka aega olnud väga kõrge ehk kes on pikka aega olnud ülekaalulised, nende keha ei reageeri enam leptiinile söögiisu vähenemisega.
Uuringud on näidanud, et need inimesed kelle leptiini kontsentratsioon on kõrgem, söövad stressi puhul vähem kui need, kelle leptiini kontsentratsioon on madalam. Liaks sellele on leitud, et stress ise suurendab samuti leptiini taset. Üks selle mehhanismi mootoreid ongi just leptiini eritamise suurenemine ja seeläbi isu vähendamine. Pidev emotsionaalne stress toob kaasa pidavalt suurenenud leptiini taseme, mis omakorda võib tuua kaasa leptiini mõju vähenemise, mis tähendab, et pidevalt negatiivseid emotsioone kogevatel inimestel ei ole söögiisu vähendavaid signaale nii tugevalt kui teistel inimestel.
Greliin
Greliin on hormoon, mis suurendab söögiisu ja mängib peaaegu sama suurt rolli kehakaalu juures kui leptiin. Söögiisu suurendav greliin vabaneb peamiselt kõhus ja arvatakse, et selle peamine ülesanne on anda ajule märku näljast. Greliini kontsentratsioon organismis kasvab sedamööda, mida tühjemaks meie kõht läheb. Peale söömist hakkab greliini kontsentratsioon kiiresti vähenema, et siis paari tunni möödudes jälle tühja kõhu saabumisest märku hakata andma.
Stressi mõju greliinile on väga vahetu. Stressireaktsioonid suurendavad greliini tootmist ja eritumist, mis omakorda suurendab meie söögiisu. Ülekaalulistel inimestel peaks siis olema normaalkaalulistest inimestest madalam greliini tase. Uuringud on leidnud, et see võib tõesti nii olla. Osadel ülekaalulistel inimestel on tõepoolest madalam greliini tase kui normaalkaalus inimestel või teistel ülekaalulistel inimestel. Miks nad aga siiski tugevat näljatunnet tunnevad? Põhjus on selles, et vähemalt osadel ülekaalulistest inimestest on vähem greliini retseptoreid. Vähem retseptoreid tähendab, et näljatunne tekib juba palju väiksema greliini taseme korral. Kujutage ette, et teil on väike klaas ja teie sõbral on suur klaas. Kui sinna valada sama palju vett, siis teie klaas hakkab palju varem üle ajama kui teie sõbra oma. Nii hakkab ka näljatunne „üle ääre ajama“ väiksema retseptorite arvu juures.
Emotsionaalse stressi tingimustes on greliini ehk näljahormooni baastase ka täiskõhu korral oluliselt kõrgem kui lõõgastunud olekus. Siiski on järjest rohkem tõendeid sellest, et leptiini tase on olulisem marker kui greliini tase ja leptiinil on vähemalt kaudne roll ka greliini taseme reguleerimisel.
Leptiin vs greliin
Kindlasti tekib sul küsimus, et kui leptiin vähendab söögiisu ja greliin suurendab söögiisu ning emotsionaalne stress suurendab nii leptiini kui greliini tootmist, siis peaksid need ju üksteist nii öelda ära nullima. Sama palju kui greliin söögiisu tõstab, peaks leptiin söögiisu ka vähendama. Võimalikke seletusi on mitmeid ja ka teadlased ei ole veel ühel nõul kõikides hormoone puudutavates küsimustes. Üks seletus on see, et leptiini puhul madala ja mõõduka stressi korral eritus väheneb ja see suurendab söögiisu. Ning intensiivse stressi korral eritus suureneb, mis on kooskõlas intensiivsete emotsioonide kogemisega kaasas käiva isutusega. Teine seletus on inimeste individuaalne tundlikkus leptiini ja greliini signaalidele. Nagu me rääkisime, siis paljudel ülekaalulistel inimestel on kujunenud leptiini resistentsus ehk nende organism ei reageeri enam leptiini signaalidele. Samuti on pideva stressi tõttu osadel inimestel keskmisest kõrgem greliini tase ja greliini söögiisu tõstvate signaalide intensiivsus lihtsalt ületab leptiini isu vähendavate signaalide tugevust. Kindlasti on oma roll siin ka veel teiste hormoonide nagu insuliini, kortisooli, östrogeeni, testosterooni või kilpnäärmehormoonide mõjul, mis omakorda liigutab signaalide tasakaalu ühele või teisele poole.
Seega mõiste „hormonaalse tasakaalu häirumine“ tähendabki just seda, et muidu üksteist tasakaalustavad näljahormoonid leptiini ja greliin on kas stressi või mõne haiguse tõttu omavahelise tasakaalu kaotanud ja ülekaaluliste inimeste puhul on nälja ja söömise signaalid ebaproportsionaalselt tugevad ning küllastuse ja rahulolu signaalid ebaproportsionaalselt nõrgad.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Kahtluse korral kontrolli oma tervist arsti juures – mõned haigused võivad viia hormonaalse tasakaalu paigast, mis omakorda lihtsustab keharasva kogunemist.
