Kaalulangetuse juures on üks suurimaid probleemide põhjustajaid meie harjumused. Umbes 80–90% kõikidest valikutest, mida me igapäevaselt teeme, teeme me harjumusest – automaatselt. Me ei mõtle iga kord oma võimalusi läbi, vaid teeme nii, nagu me soovitava tulemuse saamiseks eelmine kord tegime. Nii nagu me harjunud oleme. Ja nii juhtubki, et vorstijupp on peos või torditükk suus enne, kui me sellest arugi saame.
Harjumused on vajalikud.
Harjumused on tegelikult meile erakordselt vajalikud. Harjumused aitasid meie esivanematel miljoneid aastaid tagasi ellu jääda. Tänu harjumusele ei olnud vaja iga päev uuesti mõelda, kas lähenev tiiger on ohtlik või mitte. Eelmine kord ma jooksin ja jäin ellu, ilmselt on ka seekord mõistlik jooksta. Paljud meie esivanemad jäid ellu, sest neil kujunes harjumus ohtlike loomade eest hoiduda.
See ongi harjumuse mõte. Kui me oleme kord probleemi lahendanud, siis järgmine kord, kui me täpselt sama valiku ette sattume, saame selle lahendada nii, nagu eelmine kord. Ja mida rohkem kordi me sellist lahendust kordame, seda harjumuspäraseks see saab, kuni ühel hetkel on see nii automaatne, et me isegi ei teadvusta seda enam. Tiiger – tähendab jookseme.
Harjumused teevad meid efektiivseks ja võimaldavad tegeleda päevas palju rohkemate küsimustega kui see ilma harjumuste abita võimalik oleks. Harjumused vabastavad meie ajuressurssi selleks, et me saaks mõelda tulevikule, lahendada uusi, esmakordset meie teele juhtuvaid probleeme ja harjumused teevad ruumi selleks, et me saaksime lihtsalt midagi mõtlemata puhkust nautida.
Halvad harjumused.
Aga mitte kõik harjumused ei ole läbinisti head. On palju harjumusi, mis lahendavad edukalt ühe probleemi, kuid tekitavad selle käigus hoopis uue probleemi asemele. Näiteks harjumus kurvameelsust millegi hea söömisega peletada aitab tõepoolest päris hästi kurvameelsuse vastu, kuid toob kaasa uue probleemi – paisuva vööümbermõõdu. Seega paljud meie harjumused on meile ühelt poolt vajalikud, aga teiselt poolt võivad põhjustada probleeme. Kõik sõltub eesmärkidest.
Sellepärast ei jagagi psühholoogid harjumisi headeks ja halbadeks, vaid eesmärki toetavateks harjumusteks või eesmärgile jõudmist raskendavateks harjumusteks. Kehakaalu kontekstis on oluline leida üles automaatsed harjumused, mis meid ülekaalulisuse teel hoiavad. Seetõttu vaatamegi nüüd, kuidas leida oma paksuks tegevaid harjumusi ja hiljem ka seda, kuidas teadlikult halbade harjumuste meeldivust vähendada ja kuidas suurendada tervislikumate harjumuste mõju.
Kehakaaluga seotud harjumused.
Ülekaalulisena hoiavad meid kahte sorti harjumused. Esmalt loomulikult söömisharjumused ja harjumuspärased toiduvalikud. Mida me sageli aga ei teadvusta on see, et kõige suuremat rolli mängivad hoopis emotsioonidega seotud valikud. Näiteks emotsioonidega seotud käitumised. Võib-olla me ei ole seda enne teadvustanud, aga suure osa emotsioonidega seotud probleemidest oleme me harjunud lahendama toidu ja söömisega. Eestlastel on lausa väljend, mida kasutatakse raske või pingelise päeva lõpetuseks: „Tahaks midagi head.“ Ja see hea ei ole ju midagi muud kui soov midagi maitsvat suhu pista.
Kui me lisame nendele emotsioonide reguleerimisega seotud harjumustele ka toitumisharjumused, siis saamegi päris palju selgemaks, mis on meie ülekaalulisust alal hoidvad harjumused. Harjumus toitu juurde tõsta, harjumus teleka ees süüa, harjumus näksida, kui tunneme ennast ärevalt. Harjumus poes igaks juhuks paar külmutatud pitsat koju osta. Harjumus, et laual peab olema kauss kommide või küpsistega.
Diet Skills on ebasoovitavate harjumustega toimetulekuks ette valmistanud põhjaliku kursuse, mis sisaldab nii uute teadmiste omandamist kui ka praktiliste harjutuste kaudu uute harjumuste loomist. Lisaks, nagu alati, sõbralik ja toetav keskkond, foorumid, tugigrupid ja palju teemakohast materjali.
Harjumused on vajalikud.
Harjumused on tegelikult meile erakordselt vajalikud. Harjumused aitasid meie esivanematel miljoneid aastaid tagasi ellu jääda. Tänu harjumusele ei olnud vaja iga päev uuesti mõelda, kas lähenev tiiger on ohtlik või mitte. Eelmine kord ma jooksin ja jäin ellu, ilmselt on ka seekord mõistlik jooksta. Paljud meie esivanemad jäid ellu, sest neil kujunes harjumus ohtlike loomade eest hoiduda.
See ongi harjumuse mõte. Kui me oleme kord probleemi lahendanud, siis järgmine kord, kui me täpselt sama valiku ette sattume, saame selle lahendada nii, nagu eelmine kord. Ja mida rohkem kordi me sellist lahendust kordame, seda harjumuspäraseks see saab, kuni ühel hetkel on see nii automaatne, et me isegi ei teadvusta seda enam. Tiiger – tähendab jookseme.
Harjumused teevad meid efektiivseks ja võimaldavad tegeleda päevas palju rohkemate küsimustega kui see ilma harjumuste abita võimalik oleks. Harjumused vabastavad meie ajuressurssi selleks, et me saaks mõelda tulevikule, lahendada uusi, esmakordset meie teele juhtuvaid probleeme ja harjumused teevad ruumi selleks, et me saaksime lihtsalt midagi mõtlemata puhkust nautida.
Halvad harjumused.
Aga mitte kõik harjumused ei ole läbinisti head. On palju harjumusi, mis lahendavad edukalt ühe probleemi, kuid tekitavad selle käigus hoopis uue probleemi asemele. Näiteks harjumus kurvameelsust millegi hea söömisega peletada aitab tõepoolest päris hästi kurvameelsuse vastu, kuid toob kaasa uue probleemi – paisuva vööümbermõõdu. Seega paljud meie harjumused on meile ühelt poolt vajalikud, aga teiselt poolt võivad põhjustada probleeme. Kõik sõltub eesmärkidest.
Sellepärast ei jagagi psühholoogid harjumisi headeks ja halbadeks, vaid eesmärki toetavateks harjumusteks või eesmärgile jõudmist raskendavateks harjumusteks. Kehakaalu kontekstis on oluline leida üles automaatsed harjumused, mis meid ülekaalulisuse teel hoiavad. Seetõttu vaatamegi nüüd, kuidas leida oma paksuks tegevaid harjumusi ja hiljem ka seda, kuidas teadlikult halbade harjumuste meeldivust vähendada ja kuidas suurendada tervislikumate harjumuste mõju.
Kehakaaluga seotud harjumused.
Ülekaalulisena hoiavad meid kahte sorti harjumused. Esmalt loomulikult söömisharjumused ja harjumuspärased toiduvalikud. Mida me sageli aga ei teadvusta on see, et kõige suuremat rolli mängivad hoopis emotsioonidega seotud valikud. Näiteks emotsioonidega seotud käitumised. Võib-olla me ei ole seda enne teadvustanud, aga suure osa emotsioonidega seotud probleemidest oleme me harjunud lahendama toidu ja söömisega. Eestlastel on lausa väljend, mida kasutatakse raske või pingelise päeva lõpetuseks: „Tahaks midagi head.“ Ja see hea ei ole ju midagi muud kui soov midagi maitsvat suhu pista.
Kui me lisame nendele emotsioonide reguleerimisega seotud harjumustele ka toitumisharjumused, siis saamegi päris palju selgemaks, mis on meie ülekaalulisust alal hoidvad harjumused. Harjumus toitu juurde tõsta, harjumus teleka ees süüa, harjumus näksida, kui tunneme ennast ärevalt. Harjumus poes igaks juhuks paar külmutatud pitsat koju osta. Harjumus, et laual peab olema kauss kommide või küpsistega.
Diet Skills on ebasoovitavate harjumustega toimetulekuks ette valmistanud põhjaliku kursuse, mis sisaldab nii uute teadmiste omandamist kui ka praktiliste harjutuste kaudu uute harjumuste loomist. Lisaks, nagu alati, sõbralik ja toetav keskkond, foorumid, tugigrupid ja palju teemakohast materjali.
