Inimene on harjumuste ohver

Kas olete kuulnud ütlemist, et inimene on harjumuste ohver?  Aga olete te kunagi mõelnud, mida sellega öelda tahetakse? Mulle minu harjumused täitsa meeldivad. Harjumus hommikul tass kohvi sisse luristada, harjumus lõunalauas kolleegidega kokku saada ja ilmaelu arutada. Harjumus õhtul telekast mõnda kaasahaaravat seriaali vaadata ja vaikselt pähkleid krõmpsutada. Mitte miski ei viita sellele, et ma oleksin oma harjumuste ohver. Pigem naudin ma oma harjumusi täiel rinnal.

Selgub, et probleem ei olegi harjumuste nautimises. Probleemid ilmnevad siis, kui me soovime oma harjumusi muutma hakata. Harjumused, mis siiani meie sõbrad olid, muutuvad järsku meie vastasteks ning meie soov mõned kilod alla saada põrkub järjekindlalt harjumuse vankumatu vastuseisu vastu.

Miks harjumused kaalulangetuses olulised on

Kujuta ette, et sul on päevas aega täpselt 100 erineva tegevuse jaoks. Sinna peavad mahtuma kõik tegevused alates hammaste pesust, tööle sõitmisest, ettekande tegemisest, söömise ja koduste töödeni. Kui kõik need 100 tegevust on sellised mis toetavad sinu kaalulangetust, siis on kaalulangetus sinu jaoks lihtne. Näiteks on selle 100 tegevuse sees hommikune jalutuskäik, lõunane kiire trenn, õhtused aktiivsed tegevused ning 3 – 4 tervislikku toidukorda.

Kui aga sinu 100 tegevuse seas on ülekaalus sinu kehakaalule halvasti mõjuvad tegevused nagu näksimine, pikad istumised arvuti või televiisori taga ja toekad söögikorrad, siis pole püsivat kaalulangetust niipea oodata.

Kuidas on see kõik aga meie harjumustega seotud? Uuringud näitavad, et meie igapäevased toimetused on suures osas päevast päeva korduvad. Hommikusöök, hammaste pesemine, tööle, lõunale, poodi ja koju. Kõik need tegevused on päevast päeva väga väikeste variatsioonidega korduvad. Seega pole imestada, et lausa 43% meie igapäevastest tegevustest toimuvad meie tähelepanu alt väljas.

See tähendab, et me küll liigume ja toimetame, kuid teeme seda justkui autopiloodil.  Näiteks hommikused tegevused nagu tõusmine, pesemine, söömine, riietumine ja tööle minemine on nii automaatsed, et me võime ise mõelda hoopis muudest asjadest ning meie tegevusi juhivad meie harjumused. 

Kaheks jagunenud aju

See on võimalik tänu sellele, et meie peas on kaks üksteisest eraldi töötavat mälusüsteemi. Meie läbimõeldud valikute juhtimise eest vastutab peamiselt analüütiline ehk deklaratiivne mälusüsteem. Selle mälusüsteemi kasutamine nõuab meilt mentaalset pingutust ja tähelepanu pööramist konkreetsele probleemile, mida me üritame lahendada. Näiteks kuhu me panime suveriided, kuidas mikrolaineahju kell õigeks saada või kust leida lapsele homseks tunniks liimipulk ja piimapakk.

Teine mälusüsteem nõuab aga meilt palju vähem ning selle kasutamine on meile pingutusevaba. See on protseduuriline mälusüsteem, mis talletab infot olukordade ja olukordadesse sobivate käitumiste kohta. Näiteks kui on vaja hommikusöök lauale panna, või Tartust – Tallinna sõita, siis meie aju võtab selle tegevuse meie käest enda mureks ja vabastab meid sellele rohkem mõtlemast. Olete ju kindlasti märganud, et kaks tundi autosõitu tuttaval teel lähevad nagu lennates. Meie mõtted uitavad pere, töö, puhkuseplaanide ja tuhande muu asja juurde. See ongi kõige ehedam näide harjumusest ehk sellest, kuidas protseduuriline mälusüsteem teeb kõik pidurdamised, roolikeeramised ja gaasi andmised meie eest.

Probleem

Miks inimesed oma harjumuste ohvrid on? Tegevused, mida me päevast päeva sarnaselt teeme liiguvad lõpuks meie nii öelda analüüsivast ajupoolest automaatsesse ajupoolde. Piltlikult öeldes me anname selle tegevuse oma kontrolli alt ära ning edaspidi on see meie \”harjumuse\” kontrolli all. Meie aju on vaba tegelema järgmiste probleemide ja valikutega.

Kui midagi on meie kontrolli alt välja läinud ja saanud harjumuseks siis on seda väga raske muuta. Põhjus on selles, et me ei märka enam neid tegevusi. Me ei teadvusta, et me teeme seda mida me teeme. Nii on ka raske midagi muuta. Kui palju kordi oled sa avastanud, et pool torditükki on suus aga sa ei pannud tähele millal sa külmakapi juures käisid. Või mitu korda oled sa ennast autot maja ette parkimas avastanud kuid ei suuda meenutada peaaegu midagi koduteest.

Ülekaalulisuse juures on probleemsed just need harjumused, mis on seotud söögi ja söömisega. Mida me oleme harjunud sööma, seda ostame me peaaegu automaatselt. Kus me olema harjunud sööma seal me sööme automaatselt. Peaaegu kõik mis meie poekotti, külmkappi ja taldrikule jõuab on harjumuspäraste valikute tulemus ja selle muutmine on meie ajule väga vaevarikas.

Lahendus

Esimene samm – teadvusta! Teadvusta, kui palju on sinu elus söögi ja söömisega seotud harjumusi. Võta paber ja kirjuta välja mida sa tavaliselt sööd hommikul, lõunal ja õhtul. Millised on sinu tavapärased vahepalad? Millised on sinu patutoidud?

Teine samm – õpi märkama! Kirjuta välja, millised söömisharjumused sinu kaalulangetuse eesmärgiga kokku ei käi. Kirjuta need kõik üksteise alla paberile. Nüüd lisa iga harjumuse juurde millisel päeval, mis kellaajal või millises situatsioonis see harjumuspärane söömine või toidu valimine toimub. Näiteks õhtuti poes või lõuna ajal kohvikus. Võibolla hoopis õhtul diivanil. Kirjuta üles, et sa teaksid seda oodata ja olla valmis seda märkama.

Kolmas samm – pane valmis alternatiiv! Iga harjumuse muutmise juures on vajalik vähemalt sama hea alternatiiv. Me ei hakka kunagi kasutama kehvemat lahendust kui see, mida me praegu juba harjumusena kasutame. Seega peame leidma midagi, mis sobiks vana harjumuse asemele vähemalt sama hästi. Mõtle oma eesmärkidele, mõtle oma tulevikule ja soovidele. Milline käitumine võiks olla tulevikus sinu uus harjumus? 

Kirjuta see paberile vana harjumuse juurde üles.

Neljas samm – ole järjepidev! Harjumuse muutmise võti on järjepidevuses. Ära võta ette mitut asja korraga. Võta ette üks harjumus ja ole selle muutmisega järjepidev.

Kui kaua kulub harjumuse muutmiseks? Osad raamatud ütlevad 21 päeva. Osad raamatud ütlevad 90 päeva. Tegelikult ei ole päevade arvu võimalik öelda, sest uue harjumuse kinnistumine ei sõltu päevadest, vaid kordustest. Mida rohkem korduseid ja mida vähem kõrvale kaldumist, seda kiiremini harjumus kinnistub.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

1. Teadvusta, millised on sinu kaalulangetust takistavad harjumused – need võivad olla seotud aja, koha, inimeste, situatsioonide või tunnetega. Kirjuta neid üles nii palju kui vähegi leiad. Muuta saad ainult harjumust, millest sa teadlik oled.
2. Õpi oma harjumusi õigeaegselt märkama – sekkuda saad ainult enne harjumuspärast käitumist või selle toimumise ajal. Kirjuta üles, millal ja millisel viisil harjumuspärane käitumine toimib ning mis on sinu märguanne sekkumiseks.  Näiteks reklaamipaus, lõunapausi algus vms.
3.  Leia alternatiivne käitumine – harjumust saab muuta ainult siis kui leiame vana tegevuse asemele midagi sama head või paremat. Mõtle, mis on sinu uute eesmärkidega kokkusobiv ning meeldiv tegevus, mida harjutada.
4. Ole järjepidev – kordamine on õnnestumise alus. Mida sagedamini ja samataoliselt sa tegevust kordad, seda kiiremini see harjumuspäraseks muutub.  Seega katsu olla järjepidev.