Kuidas märgata ja ennetada tagasilööke?

Ebaõnnestumine on peaaegu iga kaalulangetaja jaoks läbitud teekond. Inimesed proovivad anda endast parimat, pingutavad kuidas oskavadmkuid mingil hetkel juhtub midagi, mis paneb neid jälle toidu järele haarama. Sageli toimub see nii ruttu ja nii ootamatult, et inimene ise ei jõua justkui reageeridagi. See võib juhtuda suvisel grilliõhtul, sünnipäeval, reisil või lihtsalt kodus teleka ees istudes.

Me oleme sellistes hetkedes relvitud. Me ei osanud seda oodata ja me ei ole selleks valmis. Tagasilöögid tabavad meid justkui selgest taevast tuues kaasa pettumuse, viha, häbi, lootusetuse ja käegalöömise.

Kuid tagasilöögid ei teki tegelikult kunagi üleöö. See ainult tundub meile nii. Tegelikult eelneb igale tagasilöögile nädalate või isegi kuude pikkune periood, mille jooksul toimuvad mitmed erinevad sündmused meie peas ja meid ümbritsevas keskkonnas, mis lõpuks kulmineeruvad tagasilöögi või teisiti öeldes ebaõnnestumisega. 

Kas poleks tore kui me suudaksime neid tagasilööke ette näha. Tundub võimatu? Kuid teadlased ütlevad, et see on täiesti võimalik. Ka kõige ootamatumale tagasilangusele on eelnenud pikk hoiatuste rada, mida me lihtsalt ei ole osanud märgata. Me oleme justkui kõrvaklappidega raudteel ning ei kuule läheneva rongi vilet. See aga ei tähenda, et seda ei ole. 

Võtame näiteks eksamil läbikukkumise. Ükskõik kui ootamatu see hinne meile ei tundu, ei tulnud see läbikukkumine tühjalt kohalt. Sellele pidi eelnema nädalate või isegi kuude pikkune protsess. Võibolla me ei pannud loengutes tähele, võibolla me suhtusime sellesse ainesse liiga kergekäeliselt. Võibolla me ei pidanud vajalikuks eksamiks õppida. Ja isegi kui meile tundub, et me tegime kõik õigesti oli siiski midagi, mis oli jäänud tegemata. Läbikukkumine eksamil oli otsustatud veel enne, kui sa tegid esimese kriipsu paberile.  Eksam ja hinne olid vaid selle materialiseerumine.

Tagasilöökidega kaalulangetuses on täpselt sama lugu. See hetk, kui sa bensiinijaamas kabanossi järele haarad või sünnipäevalauas hambad tordi sisse lööd, oled sa tegelikult juba pealtvaataja rollis. Sinu ees rullub lahti nädalate ja kuude pikkune tegemata töö ja märkamata signaalid. Tagasilöök – ükskõik kui ootamatu – ei ole midagi muud, kui pikalt jõudu kogunud protsessi vallandumine. Selle toimumine oli otsustatud juba päevi või nädalaid tagasi, tagasilöök ootas vaid sobivat võimalust.

See kõik aga ei tähenda, et tagasilöögid oleksid vältimatud või, et neid ei saaks ära hoida. Tagasilöökidel on oma kindel kujunemise teekond. Tundes ja teades kust need alguse saavad, mis tingimusi on tagasilöökide arenemiseks vaja on võimalik need õhust tühjaks lasta enne, kui need hamburgeri või koogitükiga kulmineeruvad.

Iga tagasilöök saab alguse oma vajaduste unarusse jätmisest ehk emotsionaalsest ebaõnnestumisest. Kaalulangetusele ja parema elu saavutamisele pühendunud inimene keskendub söömisele, toitumisele, tulemuste saavutamisele. Tema tähelepanu on suunatud edusammudele ja nende suurendamisele. Veel kiiremini, veel rohkem, veel saledamaks. Sageli kaasneb sellega üle pingutamine ning oma keha ja vaimu vajaduste unarusse jätmine. Inimese vaim on väsinud ja stressis ning see ongi vundament tagasilöökide kujunemiseks.

Loomulikult ei ole liigne keskendumine saavutustele ainus viis kuidas emotsionaalsed probleemid pead tõstma hakkavad. Probleemseks võivad osutuda liiga suured ootused, liiga range enese piiramine. Samuti suutmatus tundeid ja emotsioone välja elada või jagada.  Uurijad võtavad selle ohtliku emotsionaalse seisundi kokku nelja sõnaga:

Näljane – ärritunud – üksi – väsinud

Pole tähtis, millistel põhjustel inimene ennast näljase, ärritunu, üksiku või väsinuna tunneb- tagasilöögi vundament on sellega valatud. Samal ajal on inimene ise veel kindel, et kõik kulgeb hästi. Kaal langeb ja sõbrad kiidavad. Tegemist on justkui teatava eitus faasiga. Sügaval sisimas on asjad juba hakanud halvemuse poole liikuma kuid elevus, edukogemus ja teiste positiivne tagasiside matavad need esimesed märgid enda alla.

Kuidas neid esmaseid ohumärke tähele panna?  Emotsionaalse ebaõnnestumise kujunemise tunnuseks on ohule viitavate tunnete ja käitumiste sagenemine. Mõned näited on:

1. Emotsioonide endasse kogumine
2. Eraldumine ja endasse tõmbumine
3. Enda vajaduste tähelepanuta jätmine
4. Unepuudus või unehäired
5. Äärmuslikud toitumiskäitumised – liigne piiramine, välistamine
6. Perfektsionistlikud nõudmised endale

Emotsionaalse tagasilanguse faasis on kõige tähtsam mõista enda eest hoolitsemise ja enda vajaduste rahuldamise tähtsust. Mida enese eest hoolitsemine endas hõlmama peaks sõltub igast inimesest individuaalselt. Mõne inimese puhul tähendab see oma mõtete ja tunnete jagamist kellegagi, keda ta usaldab ning kes ta ära kuulaks. Teise inimese puhul on oluline leida aega suhtlemiseks pere ja sõpradega ning uute tutvuste loomist. Üldine veendumus on, et inimene kes soovib tagasilangusest hoiduda peab leidma aega oma emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks sealhulgas läheduse, suhtluse, eneseväljenduse, tunnustuse ja positiivsete emotsioonide kogemise vajaduse rahuldamiseks. Lisaks sellele peaks inimene toituma nii, et keha toitainete- ja energiavajadus oleks mõistlikult kaetud ning unevajadus täidetud.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

Küsimused, mida võiks vähemalt kord nädalas endalt küsida:

1. Kas ma tunnen ennast värskena ja puhanuna? Või tunnen ma ennast stressis ja ärevana?  On väga oluline hoolitseda selle eest, et sinu keha ja vaim oleksid värsked ja puhanud. See tähendab, et sinu keha peab saama normaalseks toimimiseks vajalikud toitained ja sinu vaim peab saama toimimiseks vajaliku puhkuse ehk une. Juhul, kui sa ei anna oma kehale piisvalt toitaineid ning sinu aju on unenäljas või lihtsalt üle koormatud, hakkab sinu kaalulangetus liikuma tagasilanguse poole.
2. Kas ma olen endaga rahul? Või tunnen, et pean rohkem pingutama ja hoiduma loorberitele puhkama jäämisest?  Kui sa ei oska tunda rõõmu juba saavutatust ning sinu enesehinnang sõltub ainult sellest, mida sa veel saavutada suudad, siis oleks aeg peatuda ja märgata kõike seda suurepärast, mida sa oled juba korda saatnud. Tunnusta ennast oma edusammude eest ja liigu edasi tänutundega kõige selle eest, mis on juba saavutatud.
3. Kas ma olen leidnud aega meelelahutuseks ja elu nautimiseks? Või pole trenni, töö, pere ja kaalulangetuse kõrvalt praegu selleks aega? Kui sa keskendud ainult enda piitsutamisele, siis lõppeb see pigem varem kui hiljem läbipõlemisega. Meelelahutus ja elu nautimine on ühed parimad võimalused, kuidas hoiduda tagasilöökide tekkimisest.
4. Kas ma leian iga päev aega enda vajaduste jaoks? Või on minu tähelepanu sellel, mida ma tahan, mitte sellel, mida ma vajan?  Kui peale aastatepikkust kehakaaluga maadlemist hakkab see lõpuks ometi langema, on suur kiusatus vajutada gaasi veel juurde. Olla kindel, et hammasrattad ei jää seisma. See aga on üks põhjuseid, miks tagasilangus tekib. Igal inimesel on oma vajadused, mis peavad saama täidetud. Vajadus läheduse, tunnustuse, suhtluse ja eneseteostuse järele. Pea silmas, mida sa tahad aga sama pea oluliseks ka seda mida su keha ja vaim vajavad.