Kuidas perfektsionism takistab sinu kaalulangetust

Soov saavutada parim tulemus on täiesti kindlasti hea asi. Miks räägime me siis perfektsionismist kui millestki, mis takistab sinu kaalulangetust? Perfektsionism on kahe teraga mõõk. Ühtepidi on see võimas motivaator pingutamiseks ja parima võimaliku kaalulangetuse saavutamiseks. Teisest küljest on see aga üks suurimaid läbipõlemise ja käegalöömise põhjuseid. Nimelt ei märgi perfektsionism mitte ainult ootust parima võimaliku tulemuse saavutamiseks vaid kahjuks ka soovimatust jätkata kui selgub, et parimat tulemust ei pruugi olla võimalik saavutada. Seega, kuigi ühest küljest on tegemist motiveeriva seisundiga on teisest küljest tegemist ühe kõige sagedasema katkestamise ja loobumise põhjusega. Mõelge ise – kui tõenäoline on saavutada ideaalne tulemus ilma ühegi tagasilöögi või takistuseta? 

Mustvalge mõtlemine

Kuidas  aru saada, et sul võib olla probleeme perfektsionismiga? Teadlased on leidnud mitmeid erinevaid sümptomeid mis võivad viidata pead tõstvale perfektsionismile. Esimeseks sümptomiks on mustvalge mõtlemine. Seda nimetatakse ka „kõik või mitte midagi“ mõtlemiseks. Perfektsionisti jaoks ei ole poolikul tulemusel väärtust ja selle tõttu ei hakata pooliku tulemusega üldse vaeva nägema. Kui ma saavutan siis ma saavutan kõik mis ma tahtsin. Kui ma seda ei suuda, siis ei soovi ma üldse midagi.

Käsud ja keelud

Igaüks meist sunnib ennast aegajalt tagant. Peab endale peegli ees ergutuskõnet või kirub ennast mõttes kui asjad ei laabu nii, nagu plaanitud. Kuid me anname endale tavaliselt aru, et meie käitumine sõltub tuhandetest pisiasjadest ja vaid väike osa neist on meie kontrolli all. Ja sellepärast me ei kurvastagi eriti kui me aegajalt ei jõua õhtul trenni või kui meie taldrikule jõuavad mõnikord ka friikartulid ja tordiviilud. See ei vii meid rivist välja ja me lihtsalt aktsepteerime, et mõnikord on lihtsalt asjad just nii. Perfektsionismi puhul tunneme, et asjad peavad olema meie kontrolli all. Me ei talu mõtet sellest, et mindagi võiks tulla minu ja minu eesmärgi vahele. Selleks, et seda vältida peame me kehtestame endale ja ka teistele jäigad ja absoluutsed reeglid kuidas käituda. Mida tohib ja mida ei tohi. Ja kui meil ei õnnestu neist reeglitest kinni pidada, siis pole mõtete üritadagi.

Katastrofaalne mõtlemine

Kolmandaks sümptomiks on katastrofaalne mõtlemine. Katastrofaalset mõtlemist iseloomustab hirm, et üks eksimus on piisav, et kõik laiali laguneks. Perfektsionsmi all kannatajad on reeglina veendunud, et esimesele eksisammule järgneb täiesti kindlalt ka teine ja kolmas kuni lõpuks ongi kogu töö raisku läinud ja kõik on lootusetult kadunud. Või kui ma see nädal ei ole suutnud kaalu langetada, siis ei suuda ma seda mitte kunagi. Teine viis kuidas katastrofaalne mõtlemine väljendub on kaalulanguse ebaõnnestumise laiendamine kogu oma elule. Näiteks kui ma ei suuda kevadeks 10 kilo alla võtta siis mu elu on läbi. Siis ma olen ebaõnnestuja, siis ei ole enam mitte midagi head elus oodata. Katastrofaalsus võib väljenduda ka võimetusena näha positiivset lõpptulemust. Kaalulangetuses võib see esineda näiteks veendumusena, et kui ma täna libastun või kui ma täna söön midagi mida ma ei peaks sööma, siis kindlasti ei ole mingisugust võimalust, et ma üldse kunagi kaalust alla suudaksin võtta.

Ideaalse aja ootamine

Neljas sümptom, mis perfektsionismiga kaasas käib on asjade lõputu edasilükkamine ehk prokrastineerimine. See on lihtsamalt öeldes olukord, kus inimene ei suuda sundida ennast alustama vajalike tegevustega. Näiteks lükkavad sellised inimesed edasi dieediga alustamist või trennis käimist. Põhjuseks kartus, et äkki ma ei suuda seda perfektselt sooritada ja selle vältimiseks ma lükkan sellega alustamist lõputult edasi.  Prokrastineerimise heaks musternäiteks on paljude oluliste asjade viimasele hetkele lükkamine.  Hetkeni, kuni enam lihtsalt ei ole võimalik asju edasi lükata. Kui koolitöö tähtaeg on homme, siis suudavad prokrastineerivad perfektsionistid seda edasi lükata kuni eelmise õhtu kella kümneni. Kaalulangetajate puhul on aga harva sellist kindlat tähtaega mis sunniks prokrastineerimisest üle saama. Meil ei ole kuupäeva, millal me peame kindlasti kaalujälgimisega alustama ja sellepärast avastame me lihtsalt ühel hetkel, et nüüd on lihtsalt lootusetult hilja. Mai lõpus ei ole mõtet enam suveks kaalu langetama hakata, nädal enne puhkust ei ole enam võimalik ennast rannavormi saada ja nii juhtubki, et meie sisemine perfektsionist lükkab kaalulangetuseks vajalikud tegevused ebaõnnestumise hirmus edasi niikaua kuni meil pole enam mõtet nendega alustada – on lihtsalt lootusetult hilja.

Liigne keskendumine vigadele

Viies sümptom, mis seostub perfektsionismiga on liigne vigadele keskendumine. Jällegi on siin kaks viisi kuidas see meie kaalulangetust segada võib. Esimene viis on keskendumine juba tehtud vigadele. Me hoiame oma peas kinni vigadest, mida me oleme minevikus teinud ning me laseme neil häirida oma tänast päeva.

Teine viis on keskendumine võimalikele vigadele mida me tulevikus võibolla teeksime. Perfektsionism tähendab maksimaalse soorituse või maksimaalse tulemuse saavutamise ootust. Niipea kui me sellise ootuse endale seame hakkab meie pea välja mõtlema viise kuidas see kõik valesti võib minna. Me suudame mõelda välja kümneid erinevaid viise, kuidas see mida me planeerime teha ei õnnestu ja kuidas eesmärk mida me püüame jääb mingil põhjusel saavutamata- ja kõik see tekitab meis ärevust. Mida tugevam perfektsionism seda suurem ärevus kartuse ees, et midagi võib valesti minna. 

Liigne keskendumine detailidele

Viimane sümptom, mis viitab võimalikule perfektsionismile ning võib tõenäoliselt takistada meie kaalulangetust on liigne keskendumine detailidele. Perfektsionist  tunneb vajadust kontrollida kogu protsessi kuni kõige väikemate detailideni. Neile ei piisa kalorite jälgimisest. Vaja on paika saada ka mikro- ja makrotoitainete tasakaal. Ja sageli ei ole ka see piisav. Vaja on leida optimaalsed toidud kus kõige väiksema kaloraažiga on võimalik kätte saada täpselt vajalik kogus toitaineid, mineraale ja vitamiine. Ja mõnikord minnakse ka siit kaugemale. Hakatakse otsima näiteks  kõige õigemat kellaaega, millal süüa, kõige õigemat kellaaega millal trenni teha. Kõik peab olema kuni viimsete detailideni paigas.  Mis selles siis halba on võite te küsida. Probleem on selles, et kui perfektsionistlike kalduvustega inimene avastab, et tema elurütm või kohustused ei võimalda kõike kuni viimaste detailideni õigesti teha, siis kaob tal motivatsioon edasi pingutada. Perfektsionist tunneb, et pole mõtet üldse pingutada kui ma ei saa teha kõike kõige õigemini. Kui Eestis ei müüda seda õiget valgupulbrit, kui poes pole seda õige tootja kaerapiima, siis ma ei suuda saavutada parimat tulemust ja mul pole mõtet selle kõigega üldse vaeva nähagi.

Kui sinu eesmärk on oma kaalu langetada, siis on sul väga palju abi sellest kui sa suudad loobuda eeltoodud mõttemudelitest. Mustvalgest mõtlemisest, käskude ja keeldude seadmisest, katastrofaalsest mõtlemisest, edasilükkamisest, vigadele mõtlemisest ja detailidesse kinni jäämisest. Need mõttemudelid teevad kaalulangetuse sinu jaoks väga, väga raskeks.

Kui tundsid ülaltoodud sümptomite seas ära sulle omaseid käitumisjooni siis ei tähenda see automaatselt seda, et sa kannataksid perfektsionismi all. Mida rohkem sümptomeid sulle aga omased tundusid ja mida sagedamini need esinevad, seda tõenäolisemalt võivad sinu kaalulangetuse probleemid olla seotud liigse perfektsionismiga.

Harjutus

Vaata veelkord läbi eeltoodud perfektsionismile viitavad sümptomid. Peatu iga kirjeldatud sümptomi juures ja mõtle kas ja kui, siis millisel määral sinu käitumises selliseid jooni esineb. Need jooned ei pea olema tingimata tugevad ja selgelt välja joonistunud. Abi on ka sellest kui sa märkad isegi pisikesi viiteid perfektsionismile. Mida varem sa neid märkad, seda lihtsam on sekkuda.

Kirjuta paberile käitumised ja olukorrad, mis sinu hinnangul omavad sarnaseid jooni perfektsionismi mõne sümptomiga.

Järgmiseks mõtle välja ja kirjuta üles, kuidas sa saad paindlikkuse suurendamise abil neid situatsioone enda jaoks ümber mõtestada ja muuta oma ootuseid realistlikumaks.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

1. Meenuta endale nii sageli kui võimalik, et maailm ei ole mustvalge. Elus on palju pooltoone ja ka väikesed edusammud on ikkagi edusammud. Mõelge sellele, et hoolimata meie soovidest ja planeerimisest, on harva ideaalset aega ja ideaalset kohta kaalulangetuseks. Pigem on kaalulangetus midagi, mida me suudame teha olukordade ja aegade kiuste. Kui me ei saavuta maksimumi, ei tähenda see, et me oleme ebaõnnestunud. Meie elus on tuhandeid väikseid detaile, mida mitte keegi meist ei suuda kontrollida, ja oleks rumal loobuda oma eesmärkidest lihtsalt sellepärast, et me ei suutnud kontrollida midagi, mida ei olegi võimalik kontrollida.
2. Teine soovitus on olla paindlikum. Me teame, et rigiidsest reeglite ja maksimumsooritusele suunatud maailmast on väga raske astuda paindlikkusele toetuvasse maailma.  Aga hea on pidada meeles, et paindlikkus on üks mentaalse tugevuse ja vastupidavuse nurgakivisid. Mõelge sellele, et tormituuled ei murra kunagi puid, mis on nõtked ja painduvad. Iga torm lõppeb kunagi ja meil avaneb alati võimalus ennast uuesti sirgu ajada ning uuesti oma asja ajada, ükskõik kui maadligi torm meid surus.  Kui me oleme aga paindumatud, siis on suur tõenäosus, et me seisame küll kaua ja paindumatult, aga varem või hiljem väsime ja murdume tormis. Ning kuigi torm möödub, siis ei ole meile peale murdumist enam võimalik ennast uuesti püsti ajada. Seega hoidke meeles – paindlikkus ei ole nõrkus. Paindlikkus on eesmärgile jõudmise viis, mis on palju efektiivsem, kui jäikadel reeglitel põhinev lähenemine.