Kõik me teame seda stressiga kaasnevat ebamugavat tunnet peas. Raske on keskenduda ja kõik ärritab. Igapäevased toimetused tunduvad ületamatult rasked ja miski ei paku enam rõõmu. Stressil on aga lisaks ebameeldiva tunde tekitamisele veel üks oluline ja meie kehakaalu mõjutav tagajärg. Stressi tulemusena toimuvad meie kehas mitmed muutused mis soodustavad kehakaalu tõusu. Toome välja kolm olulist mehhanismi, kuidas stress mõjutab meie kehas toimuvaid protsesse, mis omakorda mõjutavad meie kehakaalu.
Kortisool
Alustame stressitelje aktivisatsioonist ja selle tulemusel erituvast stressihormoonist kortisoolist. Kortisool on stressihormoon, sest see vabaneb sinu organismi vastusena stressile. Kortisoolil on sinu organismis mitmeid funktsioone, meid aga huvitab kortisooli mõju sinu kehakaalule. Peamiselt mõjutab kortisool kehakaalu läbi selle, et kortisooli eritumise suurenemine toob kaasa ka söögiisu suurenemise ja sagedasema ning tugevama näljatunde.
Samuti mõjutab kortisool otseselt rasva kogunemist. Seda eriti kõhu piirkonnas. Kõhu ümber kogunenud rasva puhul on suur tõenäosus leida põhjuseid stressist. Kõhupiirkonna rasvumist peetakse üheks ohtlikumaks ja raskemate tervisehädade kujunemist ennustavaks probleemiks.
Dopamiin
Teiseks stressist tulenevaks probleemiks on toiduga seotud tasusüsteemide töö muutumine. Tasusüsteemid on süsteemid meie ajus mis vastutasuks takistuste ületamisele või eesmärgi saavutamisele vallandavad meie ajus naudingu. See on see mida me tunneme ka siis, kui me midagi magusat või kaloririkast suhu pistame.
Jah – meie tasusüsteem premeerib meid ka toidu eest. Nagu me eespool juba rääkisime siis meie aju on evolutsiooniliselt arenenud nii, et ta tõepoolest peab vajalikuks premeerida meid kaloririkka toidu söömise eest. Mida kaloririkkam seda suurem preemia. Negatiivsete emotsioonide ajel kipume me rohkem sööma rasvast ja suhkrurikast toitu. See omakorda lööb särama tasusüsteemi ja mõnukeskused meie ajus mis tekitab hetkeks meeleolu ja tuju paranemise ning ärgitab meid uut ampsu võtma niipea, kui eelmise ampsu põhjustatud dopamiinilaks lahtuma hakkab.
Dopamiin ongi seotud just tasusüsteemi ja tegevuse kordamisega. Tegevused, mis põhjustavad suurt dopamiini vallandumist on ühtlasi ka tegevused mida kõige tõenäolisemalt korratakse. Stressisituatsioonis on dopamiinirajad eriti tundlikud ning iga lihatükk või tordi amps saavad emotsionaalse stressi korral tavapärasest tugevama preemia. Seega stressis inimese ajus toimuvad protsessid mitte ainult ei nõrgenda kontrolli selle üle mida ja kui palju süüakse, vaid aktiivselt premeerivad ka liigsete sisse söödud kalorite eest.
Soolebakterid
See, millised bakterid meie soolestikus elutsevad sõltub sellest, milliseid toite me sööme. Kui me piirdume kiirtoidu ja pakendatud toodetega siis meie soolebakterid on väga erinevad sellest, kui me sööksime mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu. Selleks, et kaalust alla võtta on hädavajalik, et meie soolestikus oleksid bakterite kooslused mis soodustavad ainevahetust. Kahjuks nagu me teame siis emotsionaalse stressi puhul kipume me sööma ebatervislikumalt ja seda ebatervislikku toitu satub meie seedekulglasse stressiolukorras tavapärasest rohkem. Ebatervislik toit aga ei toeta mitmekülgsete soolebakterite populatsioonide arengut, ja selle tõttu võib meie ainevahetus hoopis aeglustuda. Mis omakorda põhjustab kaalulanguse peatumist ja kaalutõusu.
Emotsionaalse stressi ja ülekaalu kontekstis on kõige olulisem märkida, et bakterid mis elavad meie soolestikus, mitte ainult ei reageeri stressile vaid ka suudavad stressi suurendada. Selle tulemusel moodustub kinnine nõiaring kus negatiivsetest emotsioonidest tingitud vale söömiskäitumine põhjustab soolestikus niinimetatud heade bakterite vähesuse, mis omakorda läbi soolestikust stressiteljele liikuvate aferentsete närvikiudude suurendab stressihormoonide tootmist ja vallandumist, mis omakorda jälle tõstab stressitaset ja ebatervislikku söömist.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Leia erinevaid võimalusi oma meeleolu tõstmiseks – mängi, liigu, suhtle. Kõik, mis suurendab dopamiini vallandumist vähendab vajadust seda söögi abil tõsta.
- Ka stressirohkel ajal katsu toituda mitmekesiselt ja tervislikult – see annab võimaluse vähendada stressi põhjustatud muutuseid soolebakterite töös.
