Stress on meie kaalulangetuse katsete üks kurjemaid vaenlasi. See tuleb tasakesi hiilides, seda on raske märgata, ja kui me lõpuks stressi märkame, on sageli kahju juba tekkinud. Stressil on mitmeid toimeviise, kuidas see meie kehakaalu mõjutab. Täna räägime täpsemalt sellest, kuidas meie kehakaalu mõjutab stressi tõttu muutunud käitumine.
Söömine
Kõigepealt räägime söömiskäitumisest. Emotsionaalse stressi ehk pidevate või sageli korduvate negatiivsete emotsioonidel on kaks peamist mõju meie söömiskäitumisele. Esiteks sööme me stressi puhul rohkem kui tavaliselt. Muudatused kognitiivsetes protsessides vähendavad meie enesekontrolli, vähendavad tervisliku eluviisi ihaldatavust ning suurendavad emotsionaalsest ebamugavustundest vabanemise soovi. Mis kõik kokku viib sagedasema söömiseni ja suuremate toidukoguste tarbimiseni.
Teiseks eelistame me stressi puhul ebatervislikke toite. Rasvast, suhkrurikast, praetud, friteeritud toitu. Lisaks ostame me siis rohkem rämpstoitu, kartulikrõpse, küpsiseid, komme ja šokolaadi. Kokkuvõttes muutub meie toiduvalik toitainevaesemaks, mis põhjustab väiksemat küllastustunnet, aga samas muutub meie söögilaud kaloritihedamaks ehk võrreldes tavapärase toiduvalikuga annab sama taldrikutäis meile oluliselt rohkem kaloreid. Ning kolmandaks suurenevad ka söödava toidu kogused. Selline stressist tingitud söögieelistuste muutumine on uuringute põhjal väga levinud. 39% inimestest ütlesid, et nende toitumisharjumused stressi tingimustes muutuvad. Ainult ülekaaluliste küsitletute puhul on need numbrid veel oluliselt suuremad. Seega emotsionaalne stress põhjustab söögikoguste suurenemist, kaloritihedate ja toitainevaeste toitude eelistamist, mis omakorda viib kehakaalu tõusule.
![\"\"](\"https://dietskills.ee/wp-content/uploads/2025/02/Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Untitled.pngwp-content/uploads/2025/01/Untitled-design-49-2-1024x576.png\")
Liikumine
Negatiivsed emotsioonid mõjutavad oluliselt ka meie füüsilist aktiivsust. Seda lausa kahel viisil. Esiteks muutub sportimine või tervislikel eesmärkidel liigutamine stressi saabudes vähemaks. Erinevate kognitiivsete muutuste tulemusena muutuvad probleemidest mõtlemine ja probleemidele lahenduse otsimine tähtsamaks, kui trennis käimine ning selle tõttu jäävad tervislikud eluviisid lihtsalt tahaplaanile. Isegi kui me leiaksime treenimiseks aega, siis käivad stressiga sageli kaasas ka pessimistlikud mõtted ja käegalöömise tunne.
Lisaks vähenenud treeningutele ja tahtlikule liikumisele näitavad uuringud, et ka igapäevane tavapärane liikumine väheneb ja meie elustiil muutub negatiivsete emotsioonide mõjul istuvamaks. Me liigume vähem, istume pikemalt, me teeme vähem kodutöid, käime vähem kodust väljas ilma põletava vajaduseta. Kõik see aga tähendab päeva lõikes vähem põletatud kaloreid, mis omakorda tähendab kahjuks suuremat vööümbermõõtu.
![\"\"](\"https://dietskills.ee/wp-content/uploads/2025/02/Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Copy-of-Untitled.pngwp-content/uploads/2025/01/Kaalulangetuse-Stardikas-II-92-1024x576.png\")
Magamine
Ning lõpetuseks mõjutab negatiivsete emotsioonide kogemine ka meie und. Emotsionaalse stressi tõttu me magame vähem ja meie uni on katkendlik ning pinnapealne. Teadlased on uurinud, et vähenenud uni mõjutab mitmel erineval viisil meie kehakaalu. Esiteks aeglustub pideva väsimuse ja unepuuduse korral meie ainevahetus. See tähendab, et me kulutame vähem energiat ja osa kulutamata jäänud energiast suunatakse rasvkudedesse. Vähene uni ja suurenenud väsimus põhjustavad jällegi liikumisaktiivsuse vähenemist. Kui me oleme väsinud, kui me ei ole saanud ennast korralikult välja magada, siis me liigume vähem, me istume rohkem – kokkuvõttes kulutame jällegi vähem kaloreid kui väljapuhanu ja aktiivsena. Välja puhkamata inimesed on näljasemad ja uuringute kohaselt söövad rohkem kui väljapuhanuna, seega vähene uni põhjustab ka suuremat söögiisu. Seda peamiselt läbi kahe söögiisu moduleeriva hormooni, leptiini ja greliini kaudu.
Ja viimaseks põhjuseks, miks me vähe magades rohkem sööme, on aeg. Mida pikem on ärkveloleku aeg, seda rohkem on meil võimalust süüa. Uuringud näitavad, et ärkveloleku aja ja söömise kordade vahel on olemas oluline seos. See tundub ka loogiline. Sest kui me läheme kella 10 asemel magama näiteks kell 3 öösel, siis lisandub ärkveloleku aega 5 tundi, mille jooksul jõuab meie kõht peale õhtusööki juba korralikult tühjaks minna.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Pööra tähelepanu oma söömisele – kui tunned seletamatuid isusid või kui hakkad sageli himustama ebatervislikke toite, siis on õige aeg küsida, kas tegemist võib olla stressist tingitud söömisega.
- Märka muutuseid liikumise ja magamise mustrites – kui oled hakanud vähem liikuma või vähem magama, siis on ilmselt aeg tegeleda stressi vähendamisega.
- Stressi vähendamiseks on parim viis pakkuda oma kehale või oma meelele mõni meeldiv tegevus. Kui sa naudid liikumist, siis luba endale jalutuskäik, trenn, kasvõi aktiivsem kodu- või aiatöö. Kui sa naudid mõttetööd, siis võta ette ristsõnad, pusled, sudokud või muud ajutegevust stimuleerivad tegevused. Katseta ka hingamisharjutusi, mis sa meie lehelt leiad. Need on head vahendid stressi ja ärevustunde kiireks leevendamiseks.
