MÜÜT: Kui kaal ei lange, siis tuleb rohkem süüa

Me ei arva, et mida vähem me treenime seda tugevamaks me saame. Miks me arvame, et mida vähem me sööme, seda aeglasemalt me kaalu langetame? Ilmselt on see üks arusaamatumaid müüte üldse. Miks peaks keegi arvama, et kui kõik muu siin maamunal järgib füüsikaseaduseid, siis ülekaalulised on maailmas ainukesed elusolendid, kelle kohta füüsikaseadused ei kehti.

Samas on väga palju „spetsialiste“, kes seda müüti edukalt rahaks teevad. Seega on see müüt väga raske surema. Mõelge, kui raske oleks müüa toitumiskavasid, treeningkavasid, toidulisandeid ausa ülestunnistusega: „Mida vähem sa sööd, seda rohkem kaalu sa kaotad.“ Meil oleks kümneid töötuid toitumisnõustajaid. Kaloridefitsiiti ei saa segamini ajada näljutamisega (alla 1000 kalori päevas), sest see on ebatervislik aga rusikareegel on, et mida suurem kaloridefitsiit, seda suurem kaalukaotus.

Kui teie päevane kalorivajadus koos liikumisega on 2500 kcal, siis ei pea te langetama kaalu 500 kcal kaupa. Teil on vabadus soovi korral süüa palju vähem ilma, et teie kehaga sellest midagi halba juhtuks või kaalulangetuse kiirus väheneks. Huvitav on märkida, et seda müüti hoiavad elus just peamiselt need, kes ise järgivad „500 kcal“ meetodit. (maksimaalne lubatud päevane kaloridefitsiit on 500 kcal) Need, kes valivad agressiivsema meetodi (1000 –1500 kcal defitsiit päevas) ei kipu selliseid väiteid toetama. Nende puhul justkui see müüt ei toimiks.

Miks?

Üks võimalik põhjus on see, et need, kes 500 kcal piires kaalu üritavad langetada, ei ole tegelikult kaloridefitsiidis. Mäletate, uuringute põhjal oleme me väga halvad kalorite arvestamises. Me eksime selles kui palju kaloreid me sööme, selles kui palju me kulutame ja isegi selles kui palju me kaloreid vajame. Me ei kuluta nii palju kaloreid kui me arvame, me sööme rohkem kaloreid kui me arvame ja 500 kcal on nii väike „aken“, et selles püsimine on ääretult raske.

Avage mõne kaalulangetusgrupi foorum ja te loete sadade kaupa postitusi, kus inimene küsib miks tema kaal ei kuku kuigi ta teeb kõike kava järgi või isegi rohkem. Ja siis kümned heatahtlikud aitajad räägivad, et äkki sa sööd liiga vähe – keha hakkab „kinni hoidma“ ja läheb „näljarežiimile“. Nii mõnigi lisab oma näite, et kui ta hakkas rohkem sööma hakkas ka kaal uuesti kukkuma.

Halvad nõuanded halva režiimi hoidmisel

Veelkord, 500 kcal defitsiit ei ole halb soovitus aga me ei suuda kuidagi oma kalorikulu nii täpselt arvestada, et veenduda selle saavutamises. Mida suurema eesmärgi me seame, seda tõenäolisemalt me kaloridefitsiidis oleme. See ei ole aga „müüv“ soovitus.
Mäletate me rääkisime eespool, et inimesed vajavad lihtsaid ja selgeid vastuseid keerulistele küsimustele. Me ei taha kuulda elektrolüütide tasemetest, hormonaalsetest reaktsioonidest või kognitiivsetest eksimustest koguste hindamisel. Me tahame lihtsat vastust, miks? Ja see seletus annab selle.

Mis veel parem, see annab seletuse ka sadadele toitmisnõustajatele ja treeneritele, kelle klientide kaal ei kuku hoolimata sellest, et nad käituvad täpselt juhiste järgi. Selle asemel, et öelda „ma ei tea, miks su kaal ei lange“ on kasulikum öelda, et su keha hakkas kinni hoidma. Kui millalgi ju ikka midagi juhtuma hakkab, siis saab öelda, et keha tuli näljarežiimilt välja. Kahjuks on see kaalulangetajate suhtes äärmiselt ebaeetiline.

Evolutsiooniliselt ei ole usutav, et meie keha kasutaks rasvatagavara ainult teatud kitsas kaloridefitsiidi vahemikus. Näiteks kui toitu on vähe siis keha natuke kasutab rasvatagavarasid puuduoleva energia kompenseerimiseks. Kui aga igapäevast toitu tuleb veel vähem, siis järsku tõmmatakse pidurit ja öeldakse, et lisaenergiat rasvavarudest ei tohi võtta?
Uuringud ei ole samuti leidnud mitte ühegi eksperimendi käigus tõestust, et keha hakkaks kuidagi kehakaalu kinni hoidma või läheks näljarežiimile. Näljarežiim on küll meie kehal tagavaraks olemas, aga see käivitub umbes siis, kui meie keha rasvatagavarad on 5% ligidal.

Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:

1. Ära usu müüti, et kaalu langetamise jaoks ei ole kunagi vaja rohkem süüa.
2. Toidu koguse suurendamise asemel vali tervislikumad toiduained.
3. Ära ürita olla „500 kalorit defitsiidis“ – me ei saa sellist defitsiiti täpselt tekitada ja suure tõenäosusega oleme me oluliselt väiksemas defitsiidis või hoopis plussis.