Soolestikubakterid ja kaalulangetus

Mitmeid aastaid on juba teada, et meie soolestiku mikrobioomil on mõju meie ainevahetusele. See pole ka ime, sest suur osa ainevahetusest toimubki ju meie sooltes. Seal lõhustatakse  ja imendatakse kõik see, mida meie magu vastu võtab.

Pikka aega on räägitud ka sellest, et soolestikubakteritel on väga oluline roll täita ka kaalulangetuses. Nimelt on mitmed uuringud näidanud, et mida mitmekesisemad ja külluslikumad on bakteriaalsed kooslused meie soolestikus, seda väiksema tõenäosusega on inimene ülekaaluline.

Kõige vahvam on see, et teadlased on suutnud leida otseühenduse meie kõhu ja meie aju toitumist reguleeriva keskuse vahel. Seda nimetatakse „Gut-Brain“ ühendus. Selle kaudu saab meie aju signaale sellest, mis meie kõhus parasjagu toimub.  Ja see, mis seal toimub, võimaldab ajul reguleerida nälja- ja täiskõhutunnet.

On mitmeid dieete ja kaalulangetusprogramme, mis on seda lausa testinud ja võivad kinnitada, et just nende kava järgi toitumine aitab vähendada „halbasid“ baktereid ja suurendada „heade“ bakterite osakaalu.

Kas me tahame selle ümber lükata – kindlasti mitte. Süües tervislikult ja mitmekesiselt, muutub ka meie mikrobioota mitmekesisemaks ja tervislikumaks. Uuringud on näidanud, et kiirtoitude ja ühetaoliste madala toiteväärtusega toitude sööjatel on soolestikus oluliselt vähem selliseid baktereid, mis suudavad töödelda ja imendada teatud toitaineid ning nende soolestikubakterite kooslused on tüüpilisemalt seotud suurema kehakaalu ja ka seedekulgla haigustega.

Siiski on oluline teadvustada, et soolestikubakterite vaimustus on hakanud vaikselt taanduma, sest me saame järjest targemaks ja on järjest selgem, et kõik ei ole kahjuks nii lilleline, nagu me lootnud oleme.

Kaalulangetus ei ole ainult soolestikubakterid

On terve rida hormoone, peptiide ja virgatsaineid, mis kõik reageerivad sellele, mida me sööme ja kui palju me sööme. Seega soolestiku bakterid on vaid väike osa sellest keerulisest süsteemist. On leitud, et toidud, mis on „õigete“ või „heade“ soolestikubakterite arenemiseks sobivad, ei ole nii head näiteks rakkudele, mis osalevad näljatunde reguleerimises, põhjustades tugevamat ja sagedasemat näljatunnet.

Lisaks sellele on oluline märkida, et inimesed on erinevad. Nende organism on erinev ja see, kuidas nende organism ühele või teisele toidule reageerib, on samuti erinev. Teadlased on mõistnud, et selline „üks soovitus sobib kõigile“ lähenemine ei ole kuigi täpne.

Lühiajaline lahendus

Kõige kurvemaks teeb aga avastus, et inimese soolestik ei taha muutuda. On leitud, et inimese soolestik koos talle omase mikrobiootaga areneb välja juba lapseeas ja selle püsiv muutumine hilisemas eas on väga harv juhus. Nimelt sõltume me kõik oma harjumustest, eelistustest, meie organism on kohanenud meie toidusedeliga ja meie soolestikubakterid vastavad meie pikaajalisele toidusedelile. Igasugune katse lühiajaliselt seda muuta ei kanna vilja, sest uuringud näitavad, et kuigi soolestikubakterite kooslused võivad kiiresti muutuda, kui me muudame oma toitumist, siis kahjuks hakkavad need kohe ka tagasi oma tavapärase koosluse poole pöörduma. Uuringud näitavad, et kõige suurem muutus ongi just esimestel nädalatel. Viis kuud hiljem on aga meie mikrobioota astunud juba suure sammu tagasi meie tavapärase koosluse suunas, isegi kui me oleme jätkanud uue või senisest erineva toitumisega.

… ja mis peamine:

Soolestikubakterid ei ole süüdi kaalulangetuses. Seni ei ole ükski uuring näidanud, et soolestikubakterid aitaksid kaalu langetada. On hoopis tuvastatud, et saledatel inimestel on pigem rohkem erinevaid soolebaktereid ja nende kooslused on paremini arenenud ning ülekaalulistel on need pigem ühetaolisemad ja väiksemad. Aga ei ole võimalik öelda, kas inimesed on ülekaalulised väheste soolebakterite pärast või on soolebaktereid vähe sellepärast, et inimesed toituvad valesti. Ehk võibolla on vale toitumine süüdi nii selles, et inimesed on ülekaalulised kui selles, et soolestikubakterite kooslused on kehvad.

Nipid kaalu langetamiseks:

1. Kaalulangetus algab peast. Kõik, mis toimub meie kõhus, jõuab kaalulangetuse juhtimise kontekstis lõpuks ikkagi meie ajuni välja. Gut-brain-axis ei ole midagi muud kui infotee, mis aitab ajul teha õigeid valikuid. Seega kaalulangetuseks keskendu oma peas toimuvale.

Harjumused Vaata üle oma harjumused. Halbade harjumuste mõju ei aita nullida ükski bakter ega toitumiskava. Harjumused on nii tugevad ja meie elu kontrollivad, et sageli öeldakse, et inimene on oma harjumuste ohver.

Emotsioonid Söömine – kiire ja lõbus viis oma tundeid parandada. See on kiire ja alati töötav viis, mida ei pea õppima. Kahjuks aga ka ülekaaluliseks tegev viis.  Parem on õppida mõni lihtne ja töötav emotsioonide reguleerimise viis, mis võimaldaks halva tuju, stressi või igavusega toime tulla ilma, et peaks kindlasti midagi suhu pistma.

1. Toitumiskavad ja dieedid aitavad toituda tervislikult, on siiski kasulikud. On ekslik arvata, et me oleme kuidagi toitumiskavade või dieetide vastu. Vastupidi, toitumiskavad on väga lihtne viis hoida oma söömisharjumustel silm peal ja nügida neid paremuse suunas.

Mida me südamele paneme, on mitte liigselt sõltuda toitumiskavadest. Kasutage kava kui võimalust õppida ise toime tulema. Ärge jääge sõltuvaks arvutist. Teiseks, ükski toitumiskava ei tööta, kui seda ei järgita. See, kas sa suudad või ei suuda toitumiskava järgida, ei sõltu toitumiskavast, vaid jällegi sinu peas toimuvast. Seega jõuame me ringiga tagasi meie pea juurde. Kaalulangetus algab peast ja sellepärast tuleb sul keskenduda dieetide toitumiskavade asemel oma peas toimuvale.