Kas kehal on oma kaalunumber, kus keha on loodud olema?
Palju on räägitud sellest, et igal kehal on mingi kaalupunkt, milles kehal on kõige lihtsam püsida. Inimesed, kellel on raske kaalu langetada, on selle teooria põhjal lihtsalt kõrgema kehakaalu tasakaalupunktiga. Kui palju on selles väites aga tõtt? Seda kohe uurimegi.
Kehakaalu ettemääratuse teooria väidab lihtsalt öeldes, et meie kehal on DNA-sse sisse programmeeritud kehakaalu number. See tähendab, et proovime, mis me proovime, meie keha pöördub alati tagasi oma ettenähtud kaalu.
Mis reguleerib inimese kehakaalu?
„Set point“ ehk määratud kehakaalu punkti mudel tugineb geneetiliselt ettenähtud kehakaalu kontseptsioonile. Kehal on selle teooria põhjal reguleerimissüsteem, mis hoiab meid stabiilsel tasemel ehk ettemääratud kehakaalupunktis. Kui midagi meie organismis muutub, siis reageerivad sellele kohe teised süsteemid ning viivad keha jälle tasakaalu. Nii näiteks on meie kehas mitmeid söömise ja isu suurenemisega seotud hormoone ja virgatsaineid, mille vallandumine suureneb niipea, kui me söödava toidu kogust vähendame. Seega meie keha justkui üritab väidelda kaalu langetuse vastu ning on selle jaoks välja töötanud keerulise ja raskesti mõistetava signaalsüsteemi, mis reageerib igale muutusele nii, et see muutus peatuks ja esialgne olukord taastuks.
Selle teooria kohaselt võib meie kehakaal ajutiselt tõusta või langeda, kuid lõpuks pöördub kaal tagasi oma tavapärasele tasemele. Siiski ei pruugi ettemääratud kehakaal olla tegelikult õige mõiste inimese kehakaalu seletamiseks, sest inimese kehakaalu number muutub kogu eluea vältel. Nii näiteks oleme me noorukina ühes kaalus, täiskasvanuna teises ja vanurina hoopis kolmandas kaalus. Samuti ei näi ettemääratud kehakaalupunkt kehtivat liigsöömise puhul. Niipea, kui me pääseme nädalasele puhkusereisile või algab jõulude ja aastavahetuse söömispüha, hakkab meie keha ilma igasuguse vaevata kaalus juurde võtma. Kui meie kehakaal oleks ette määratud, siis ei tohiks sellist muutust toimuda?
Kas ettemääratud kehakaal võib ka muutuda?
Kuidas on võimalik, et aastast aastasse meie kehakaalu „tasakaalupunkt“ järjest kõrgemale liigub? Mõned teadlased usuvad, et üks põhjus võib olla, et meie keha signaalisüsteem lakkab aja jooksul tõhusalt töötamast ning tekivad leptiini- ja insuliiniresistentsus, mis põhjustab meie kehakaalu tõusu. Seega, mida vanemaks me saame, seda rohkem meie ettemääratud kehakaal võib normist hälbida.
Mis puudutab puhkuse ja jõulude aegset kaalutõusu, mida me terve aasta vältel maha üritame saada, siis tõepoolest – ka välised tegurid aitavad aja jooksul kaasa kaalutõusule. Tasapisi, vastavalt ettemääratud kehakaalule, kohandub keha normaalne ettemääratud punkt pidevalt ülespoole.
Kui me püüame kaalust alla võtta, võitleb meie keha selle nimel, et säilitada kõrgemat ettemääratud kehakaalu, aeglustades ainevahetust. Mis omakorda võib piirata meie kaalulangust.
Stopp! Aga siis meie kehal ju ikkagi ei ole ettenähtud kaalupunkti?
Tõepoolest. Kui meil on ette määratud kehakaal, aga see muutub vanusega, siis see pole ju ettemääratud punkt, vaid pigem ettemääratud trajektoor. Ja kui me saame oma käitumisega, nagu jõulude aegne suur söömine, oma kehakaalu suuremaks muuta, siis pole tegemist ju ka ettemääratud kehakaaluga, vaid lihtsalt olukorrale vastava kehakaaluga. See, mida ja kui palju me sööme ning see, kuidas meie organism sellega toime tuleb, määrab ära, millises kaalus me oleme. Kas see võib tõesti nii olla?
Tõepoolest, on olemas leitud tasakaalupunkti teooria, mis ütleb, et meie kehakaal ei ole määratud, vaid leitud. Me keha on selles kaalus, kuhu selle viivad meile mugavad ja hästi selgeks õpitud käitumised. Miks meile tundub, et meie keha tahab justkui tagasi pöörduda mingi kindla punkti juurde? Aga sellepärast, et meie käitumine sunnib teda. Iga kord, kui me hakkame kaalu langetama, muudame me oma käitumist. Hakkame rohkem liikuma, vähem sööma, tegema tervislikumaid valikud. See kõik on aga keeruline, ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad meie käitumisse tagasi siginema eelnevad harjumused. Väheneb liikumine, suurenevad portsjonid ja sisse lipsavad keelatud maiustused. See kõik aga mõjutab otsekohe ka meie kehakaalu.
Nii ongi lihtne teha järeldust, et kuigi meie kehakaal hakkas alguses allapoole liikuma, siis ühest hetkest hakkas meie keha selle vastu streikima ja tekitas enneolematu nälja või mõne muu takistava teguri, ja me olime sunnitud oma kaalulangetuse pooleli jätma. Tegelikkuses on tõenäoliselt tegemist aga oma nõrga iseloomu ja söömissoovi eitamisega, ajades süü „keha salapäraste soovide kaela“.
Mida ütlevad teadlased ja eksperdid?
Selleks, et ettemääratud tasakaalupunkt saaks eksisteerida, on vaja, et kõik muutused meie organismis sõltuksid ühest asjast – meie kaal. Mitte rasvaprotsendil, keharasva jaotumisel, füüsilisel aktiivsusel, geenidel, söömisel. Ainult kehakaalul. Niipea, kui kaal paar kilo tõuseb või langeb, lülituvad sajad näärmed, organid, juhtteed ja süsteemid kohe sisse ja hakkavad meie kaalu taas tõstma, kuni saavutatakse uuesti see kaalunumber. Kui tõenäoline see on?
Mitte eriti. Uurimused viitavad sellele, et meie keha reageerib küll kehakaalu muutusele, kuid mitte ainult. Keha reageerib ka rasvaprotsendi vähenemisele, lihasmassi suurenemisele, toiduenergia muutusele. Samuti reageerib meie keha sellele, mida me sööme, kui palju me sööme, millal me sööme. Seega, ainult kaalumuutus ei ole kindlasti miski, mis suudaks määrata, kas meie keha hakkab juurde või alla võtma. Pigem on tegemist siiski meie käitumisest tulenevate muutustega nii kehakaalus, keharasva protsessis, lihasmassis ja paljus muus. Ning meie organism reageerib tervikuna paljude erinevate signaalide kogumile.
Kusjuures oluline on märkida, et meie keha ei reageeri mitte endise kaalu taastamiseks, vaid uue olukorraga kohanemiseks. Keha eesmärk ei ole hoida kaalu, nagu me oleme juba mõistnud. Keha eesmärk on saavutada tasakaalu olukord. See tähendab olukord, kus sisenev ja väljuv energia on tasakaalus, kus keha saab piisavalt toitaineid, mineraale ja vitamiine. Ja see ei tähenda alati vana kaalu tagasi võtmist. Sama hästi sobib ka uue kaalunumbri leidmine, ja tõendeid selleks näed sa iga kord, kui sa kaalule astud. Kui sa vähendad oma söömist, juhtub kaks asja: väheneb kehakaal ja suureneb isu. Sinu keha pakub seega sulle juba kahte erinevat lahendust – sa kas hakkad rohkem sööma või sa pead leppima väiksema kehaga, sest praeguse kaloraaži juures ei ole võimalik nii suurt keha üleval pidada. Kui sa annad järgi isudele ja hakkad rohkem sööma, siis uus tasakaal leitakse vana kaalunumbri lähedal. Kui sa aga ei suurenda söömist ja jätkad jäärapäiselt madalama kaloraažiga, siis väheneb su kaalunumber, et saavutada uus tasakaalupunkt väiksema kehakaalu abil.
Kokkuvõtteks
Me ei pruugi lõpuni mõista oma kehakaalu ja faktoreid, mis meie kehakaalu mõjutavad, kuid järjest rohkem tõendeid lükkab ümber ettemääratud kehakaalu teooria. Meie keha on lihtsalt palju keerulisem ja tasakaal meie kehas sõltub palju rohkematest faktoritest kui kaalust. Ei ole mitte ühtegi evolutsiooniliselt olulist põhjust, miks kaal peaks olema see ettemääratud punkt. Paljud ütlevad, et kaal on, nagu pikkus, ette määratud, aga see võrdlus on vale. Kaal liigub pidevalt üles-alla, aga pikkus mitte. Samuti ei ole kuigi usutav, et me oleme loodud nii, et meie keha soovib liikuda järjest suurema kaalu poole. Sest tunnistagem, kaalu juurdevõtmine on ju lihtne. Seega meil ei oleks ikkagi kaal, kus keha tahab olla, vaid järjest kasvav kehakaal.
Pigem on tegemist kehakaaluga, mis on kujunenud meie geenide, harjumuste, toiduvaliku ja keskkonna koosmõjul ning mille muutmisel kiire dieedi või nälgimisega võib tõepoolest jääda mulje, et meie keha tahab tagasi vanasse kaalu. Aga seda sellepärast, et me üritame muuta kehakaalu, ilma et me muudaksime käitumist, mis selle kehakaaluni viib.
Niipea, kui me muudame käitumist ja eemaldame põhjused, mis meid selle kaaluni viisid, niipea anname ka oma kehale võimaluse leida uus tasakaalupunkt madalama ja tervislikuma kaalu juures.
