Paljude jaoks on pisitasa lisanduvad ülekilod täielik müsteerium. Teised on aga juba hakanud mõistma, millal ja mille tõttu need lisakilod kipuvad tulema. Nad teavad, et moel või teisel on liigsete kilode taga liigne söömine, ja selleks, et peatada nende kilode lisandumine, on vaja peatada esmalt liigne söömine. Järgnev artikkel ongi neile, kes on märganud, et nad kipuvad toiduga liialdama. Kasutama seda igavuse peletamiseks, tuju parandamiseks või lihtsalt harjumusest. Kui sa ei ole kindel, kas sinu liigsed kilod tulevad ka toiduga liialdamisest, siis loe ikkagi. Usun, et saad palju mõtteainet ja nii mõnegi praktilise nipi, kuidas oma kehakaalu paremini kontrolli all hoida.
1. samm – märka söömist.
Võib kõlada imelikult, aga tõepoolest, esimene samm on märgata oma söömist. Märgata, millal on need hetked, kui me kasutame söömist igavuse peletamiseks, närvi rahustamiseks, või ka näiteks tähistamiseks.
Iga kord, kui sa märkad soovi midagi suhu pista, tee väike paus ja mõtle järele. Mis just juhtus? Miks ma just praegu söömisele mõtlesin? Kas ma olen ärevil? Kas ma olen stressis? Äkki mul on hoopis igav? Leia üles, mis oli selle konkreetse söömise soovi vallandajaks.
2. samm – söömine ei aita.
Kirjuta väikestele märkmelehtedel suurte tähtedega:
SÖÖMINE EI TEE TUNNET PAREMAKS
Kirjuta see mitmele erinevale lehele ja pane kohtadesse, kus sa tavaliselt oma patutoite hoiad. Sahtli peale, arvuti monitori külge, külmkapi uksele. Iga kord, kui hakkad igavusest või parema tunde saamiseks kapi juurde minema, peatu ja loe. Söömine ei tee sinu praegust tunnet kuidagi paremaks. Vastupidi. Mõni minut peale söömist tunned sa ennast hoopis halvemini kui enne seda snäkkimist. Seega, SÖÖMINE EI TEE TUNNET PAREMAKS.
Loomulikult on seda lihtne praegu öelda ja kirjutada. Kui me aga külmiku ees seistes seda lauset loeme, siis tundub, et teeb ikka küll. Üks tükk seda, mille järele me tulime, teeb olemise kindlasti paremaks. Hea küll. Proovi. Aga lepi kokku, et kirjutad umbes minuti pärast paberile, kas tegi paremaks või ei teinud. Võin kihla vedada, et minuti pärast kirjutad paberile „ EI TEINUD JAH“.
Nüüd on sul mitte lihtsalt meeldetuletus, mis ütleb ära söö. Sul on ka enda peal kontrollitud kogemus, mis kinnitab – ei teinud jah.
Leia kasulikum lahendus.
Me ei saa midagi ära võtta ilma, et me midagi muud asemele ei annaks. Kui me võtame endalt ära võimaluse igavuse või meeleolu tõstmiseks süüa, siis peame me andma midagi ka asemele. Midagi, mis võimaldaks teiste vahenditega igavust peletada või meeleolu tõsta.
Paljude jaoks on selleks näiteks lühike ja intensiivne füüsiline harjutus. Näiteks 10 kükki või 2 minutit üles-alla hüppamist. Miks mitte ka kõhulihaste või kätekõverduste tegemine. Ükskõik, mida sulle meeldib teha ja mis minuti või kahe jooksul ajaks vere korralikult ringi käima. Usu mind, see teeb korraliku reseti meie tunnetes.
Kellele ei meeldi selline lühike füüsiline sprint, siis teiseks võimaluseks on teha vaimne sprint. Leida midagi, mis nõuab lühikeseks ajaks kogu tähelepanu koondamist. Lahenda ristsõnu, hakka päevikut pidama, tee homne poenimekiri ära. Kontrolli laste kodutöid, loe kaks lehekülge raamatut või lahenda telefonimängus üks pusle.
Tähtis on, et sa leiaksid endale paariks minutiks tegevuse, mis su mõtted toidult ja söömiselt eemale viiksid. Mida haaravam on tegevus, seda paremini see töötab.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Märka söömist – pane tähele, millal sul tavaliselt toidukordade väliselt isud tekivad.
- SÖÖMINE EI TEE TUNNET PAREMAKS – kirjuta see paberile ja pane nähtavale kohale sinna, kus isud sind tavaliselt tabavad või sinna, kus sa patutoitu hoiad.
- Leia sobilikum alternatiiv – leia kas füüsiline või mentaalne harjutus, mida söömise asemel 2-3 minutit teha. Eesmärk ei ole tugevaks või targaks saada. Eesmärk on viia ennast korraks sellest isu tekitavast situatsioonist välja.
