Kehamassiindeks (KMI) (inglise keeles BMI)
Kehamassi hindamiseks kasutatakse laialdaselt kehamassiindeksit (KMI), mida arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites (KMI = kg/m²). Näiteks inimene, kes kaalub 67 kg ja on 1,70 meetrit pikk, saab KMI väärtuseks: 67 / (1,7 × 1,7) = 23,18. Täiskasvanute (19-65-aastased) normaalkaaluks loetakse KMI vahemikus 18,5 kuni 24,9.
Kehamassiindeks on kiire ja lihtne viis arvutamaks oma kehakaalu “tervislikkust”, sest kehakaal üksi ei ütle meie kehakaalu tervislikkuse kohta kuigi palju. Näiteks naisterahvas, kes on 2 meetrit pikk ja kaalub 90 kilo, ei ole kindlasti ülekaaluline ega ebatervislikus kaalus. Samas naine, kes on 160 sentimeetri pikkune ja kaalub 90 kilo, on kindlasti juba ebatervislikus kaalus. Seega lisaks kaalule tuleb kindlasti arvestada veel ka pikkusega.
Kehamassiindeks aitabki meil lihtsal viisil arvutada pikkuse ja kaalu põhjal, kas meie praegune kehakaalu on tervislik või mitte.
KMI kategooriad:
- <18,5: alakaaluline
- 18,5–24,9: normaalkaal
- 25–29,9: ülekaal
- 30–34,9: rasvumise I aste
- 35–39,9: rasvumise II aste
- 40: rasvumise III aste
Erinevate vanusegruppide kehamassi hindamine
Erinevatel vanusegruppidel on kehamassi hindamine erinev.
- Vanemaealised: Üle 65-aastaste puhul loetakse normaalkaaluks KMI vahemikus 23–29,9. Alakaalulisus (KMI <23) võib olla neile ohtlikum kui mõõdukas ülekaalulisus.
- Lapsed ja noorukid: Laste ja noorukite kehamassi hinnatakse kasvukõverate järgi, mis võtavad arvesse vanust, pikkust ja kasvutrendi aja jooksul.
Tervislik kaal ja haiguste riskid
Kui KMI ületab 27, suureneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, 2. tüüpi diabeeti ja teatud vähivormidesse. Rasvumine (KMI >30) on seisund, kus keharasva tase on nii kõrge, et see mõjutab tervist tõsiselt. Näiteks 170 cm pika täiskasvanud inimese normaalkaal on 54–72 kg.
KMI abil saab teha küll lihtsa hinnangu, kuid see ei pruugi alati täpselt peegeldada inimese liigset kehakaalu. Näiteks:
- Kehamassiindeks (KMI) ei arvesta kehakoostist. Suure lihasmassiga inimene võib olla KMI järgi ülekaalus, kuigi ta on hea tervise juures.
- Kehamassiindeks (KMI) ei sobi lastele, noorukitele ega vanemaealistele inimestele.
- Kehamassiindeks (KMI) ei arvesta kehakuju eripärasid.
Seetõttu ei ole KMI parim viis kehakaalu hindamiseks.
Vöö- ja puusaümbermõõdu suhe (Waist-to-Hip Ratio, WHR)
Vöö- ja puusaümbermõõdu suhe (VPS) on tõhus meetod keha rasvajaotuse ja tervisliku kehakaalu hindamiseks. See mõõdab kui palju rasva on talje piirkonnas võrreldes puusadega, andes parema ülevaate kardiovaskulaarsete ja ainevahetuslike riskide kohta.
Vöö- ja puusaümbermõõdu suhte arvutamise valem
Näiteks, kui inimese vööümbermõõt on 80 cm ja puusaümbermõõt on 100 cm, siis WHR arvutatakse järgmiselt:
Soovituslikud väärtused
Rahvusvaheliste soovituste kohaselt on tervisliku vöö- ja puusaümbermõõdu suhte soovituslikud väärtused järgmised:
- Naised: Vähem kui 0,85
- Mehed: Vähem kui 0,90
Kõrgem number viitab suuremale kogusele vistseraalsele rasvale, mis on seotud suurema riskiga haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, 2. tüüpi diabeeti ja teatud vähivormidesse.
VPS on täpsem kehakaalu tervislikkuse hindamise vahend kui KMI, kuna see arvestab rasva jaotumist kehas, pakkudes seeläbi paremat ülevaadet inimese tervislikust seisundist. Vöö- ja puusaümbermõõdu suhte määramine koos muude tervisenäitajate ja keha koostise mõõtmisega arsti juures, annab kõige täpsema hinnangu keha tervislikkusele.
Pikkuse ja vööümbermõõdu suhe (Waist-to-Height Ratio, WHtR)
Pikkuse ja vööümbermõõdu suhe (PVS) on teine oluline mõõdik, mis arvestab nii keha rasvajaotust kui ka inimese pikkust, pakkudes täpsemat ülevaadet terviseriskidest kui ainult KMI või VPS. Pikkuse ja vööümbermõõdu suhe mõõdab, kui palju vööümbermõõt moodustab inimese pikkusest, andes hea indikaatori vistseraalse rasva jaotuse kohta.
Pikkuse ja vööümbermõõdu suhte arvutamise valem
Näiteks, kui inimese vööümbermõõt on 80 cm ja pikkus on 170 cm, siis WHtR arvutatakse järgmiselt:
Soovituslikud väärtused
WHO ja mitmete teaduslike uuringute soovituste kohaselt:
- WHtR < 0,5: Väike risk metaboolsete komplikatsioonide ja kardiovaskulaarsete haiguste tekkeks.
- WHtR ≥ 0,5: Suurenenud risk metaboolsete komplikatsioonide ja kardiovaskulaarsete haiguste tekkeks.
WHtR on kasulik, kuna see on lihtne arvutada ja ei vaja spetsiaalset varustust. Samuti on see sobilik erinevatele vanusegruppidele ja erinevatele kehatüüpidele, pakkudes täpsemat tervisliku kehakaalu hindamist võrreldes ainult KMI või WHR-iga.
Kehakoostise mõõtmine arsti juures
Kõige täpsem viis keha tervisliku seisundi hindamiseks on keha koostise mõõtmine arsti juures. See meetod annab põhjaliku ülevaate lihaste, rasva ja vee osakaalust organismis. Keha koostise mõõtmine võimaldab tuvastada terviseriske, mis ei pruugi teiste mõõtmismeetodite põhjal ilmneda.
Kokkuvõte
Kehamassiindeks (KMI) on laialdaselt kasutatav meetod kehakaalu hindamiseks, kuid see ei pruugi alati täpselt peegeldada inimese tervislikku seisundit. KMI arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites (KMI = kg/m²), kuid see ei arvesta kehakoostist ega erinevate vanusegruppide ja kehakujude eripärasid. Seetõttu ei ole KMI parim viis kehakaalu hindamiseks.
Täpsemad meetodid, nagu vöö- ja puusaümbermõõdu suhe (VPS) ning pikkuse ja vööümbermõõdu suhe (PVS), pakuvad paremat ülevaadet keha rasvajaotuse ja terviseriskide kohta. VPS arvutatakse jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga (VPS = vööümbermõõt / puusaümbermõõt), ning soovituslikud väärtused on naistel ≤ 0.85 ja meestel ≤ 0.90. PVS arvutatakse jagades vööümbermõõdu pikkusega (PVS = vööümbermõõt / pikkus) ning soovituslik väärtus on alla 0.5.
Kõige täpsem viis keha tervisliku seisundi hindamiseks on keha koostise mõõtmine arsti juures, mis annab põhjaliku ülevaate lihaste, rasva ja vee osakaalust organismis. Keha koostise mõõtmine võimaldab tuvastada terviseriske, mida teised meetodid ei pruugi esile tuua.
