Ilmselt oled ka ise märganud, et mida stressirohkem on olnud päev, seda tõenäolisemalt me õhtul toidust lohutust otsime. See on universaalne ja väga paljudele inimestele omane käitumine.
Aegajalt aga kohtume inimestega, kes on sellise stressisöömise vastu justkui immuunsed. Stress ja probleemid pigem vastupidi, vähendavad tema söögiisu. Nii võib juhtuda, et peale stressirohket koosolekut mõned kolleegid pistavad nahka kõik, mis kontoris söödavat on samal ajal kui teised ei taha toitu nähagi.
Teadlased on avastanud, et stress võib teatud juhtudel suurendada söömistungi aga teatud juhtudel seda hoopis vähendada. Uurime käitumisteadlaste käest, kas ja kuidas seda oma kaalulangetuse heaks ära kasutada. Kas on võimalus, kuidas panna ennast stressirikastes olukordades pigem vähem kui rohkem sööma?
Selle selgitamist alustame stressi ja söömise omavahelise suhte avamisest. Miks on stress ja söömine omavahel seotud? Selgub, et stress ja söömine ei olegi nii jäägitult üksteisega seotud kui meile tundub. Söömine on midagi, mille me oleme inimestena ise sinna külge sidunud ja seega võime me hea tahtmise ja õigete tööriistadega selle ka sealt küljest lahti siduda.
Söömist kasutame me stressi korral sellepärast, et see aitab vähendada stressist tulenevat ebamugavustunnet ja sellepärast kasutamegi seda kui kiiret ja kätte õpitud viisi ennast paremini tunda. Miks aga juhtub, et mõned inimesed söövad stressi korral ja mõned mitte? Siin on kaks mehhanismi:
Oleneb stressi suurusest
Uuringud näitavad selgelt, et sellel kui tugevat stressi me kogeme on vahetu mõju meie toidukogustele. Mida kergem on stress, seda vähem me peame vajalikuks seda söömise abil kergendada. Kõige rohkem sööme me mõõduka ja tugeva stressi ajal. Kui aga stress läheb väga tugevaks siis hakkab meie söögiisu jälle vähenema, kuni kaob ekstreemse stressi olukorras sootuks. Seega on meie söögiisu kõige tugevam kusagil mõõduka ja tugeva stressi vahepeal ning kaob täielikult kui tunneme erakordselt tugevat stressi.
Oleneb inimestest
Inimesed tajuvad stressi erinevalt. Olukord, mis sinule põhjustab mõõdukat stressi, võib põhjustada teisele inimesele väga suurt stressi ja jätta kolmanda inimese täiesti külmaks. Samuti on erinevad stressiga toimetuleku oskused. Näiteks kõrge neurootilisusega inimene, kes tajub küll olukordasid potentsiaalselt stressi tekitavamatena, võib olla õppinud erinevaid stressi leevendus tehnikaid ja oskab seetõttu oma emotsioone reguleerida muul viisil kui söögi abil. Selle tõttu mängivad inimeste vahelised erinevused väga suurt rolli selles, kuidas me stressi tajume ja kuidas me sellega hakkama saame.
Seega see, kuidas inimesed erinevaid situatsioone tõlgendavad, kui tugevat stressi nad selle tõttu kogevad ja kuidas nad kogetavat stressi oskavad maandada, mõjutab seda kas ja kui palju me stressi tõttu sööme. Madala kuni mõõduka stressi korral kipume me sööma oluliselt rohkem kui stressi puudumise või erakordselt tugeva stressi korral.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Kasuta Diet Skills-i pakutavaid tööriistasid, et leida stressi leevendamiseks paremini töötavaid lahendusi kui söömine. Söömine on kiire kuid väga ajutine lahendus.
- Tee läbi emotsioonide regulatsiooni kursus, kus omandad palju erinevaid stressi maandamise ja emotsioonide juhtimise võtteid.
