Iga uuemal autol on võimalik vaadata kui palju kütust see 100 kilomeetri läbimiseks kasutab ja kui palju on olemasoleva kütusega võimalik sõita. Inimesel kahjuks nii täpne „kütuse“ arvestus puudub. Meie „tangime“ oma keha tunde järgi ja paljudel meist on see „tunne“ petlik.
On väga kerge juhtuma, et me anname oma kehale oluliselt rohkem kütust kui see vajab. Selle tulemusena hakkab meie keha paisuma. Selleks, et meie keha ei paisuks, on väga oluline hoida kontrolli all kui palju kütust me kehale anname ja kui palju meie keha sellest ära kulutab.
Lihtsalt öeldes on kaks võimalust: vähem tankida või rohkem liikuda. Sellel lihtsal avastusel on ka akadeemilisem nimi – energiatasakaal. Seda nimetatakse ka kaloritasakaaluks.
Energiatasakaal.
Kuigi see võib kõlada keerulisemalt, ei ole energiatasakaal midagi muud kui lihtne arusaamine – „tankimine ja kulutamine“ olgu tasakaalus. Paljud dieedid ja toitumiskavad üritavad sellest mitte rääkida või seda lausa ümber lükata, sest väga raske on müüa oma „teenust“ peale nii lihtsat avastust.
Siiski kinnitavad teadus ja sajad ülikoolide juures töötavad erapooletud uurijad, et ainus viis kaalu langetada on „tankida“ vähem kui me kulutame.
See kehtib ka sinule.
Jah, meie keha on tohutult keeruline ja kehakaalu kujunemine ja selle muutumine on keeruline süsteem. Sellest hoolimata on kõik senised avastused kinnitanud ühte ja sama tõsiasja. Energiatasakaal on kehakaalu liikumise aluseks ja igasugune muutus tuleb sellest, kui palju me kehale kütust anname ja kui palju me keha energiat kulutab.
See on universaalne ja igale inimesele kehtiv reegel. Mis veel olulisem. Kõik dieedid ja kaalulangetuse programmid, mis päriselt ka aitavad kaalu langetada, teevad seda läbi just selle sama mehhanismi. Ehk aitavad vähendada kütust või suurendada liikumist.
Mitte ainult kütus vaid ka nauding.
Miks me aga „tangime rohkem kütust “ kui meie mootorile vaja? Loodus on teinud nii, et kütuse tankimine ehk söömine tekitab meis naudingu tunde. Iga kord, kui on aeg süüa, annab meie organism meile sellest näljatundega märku. Iga kord, kui me sööme, annab organism sellest tänulikult naudingu tundega märku. See on üks põhjuseid, miks me tangime kehasse rohkem kütust kui vaja. Me naudime söömist.
Me naudime seda tunnet, mis valdab meid siis, kui lauale tuuakse ahjukuum pitsa, auravad spagetid või šokolaadiga üle valatud jäätisepallid. Aja jooksul oleme õppinud seda söömisega kaasnevat mõnutunnet esile kutsuma ka siis, kui meil on halb tuju, stress või muud probleemid. Me teame, et söömine parandab praegust halba tunnet ja me tangime kehasse energiat, mida pole sinna tegelikult vaja. Lihtsalt selle pärast, et kogeda seda head tunnet, mis söömisega kaasneb.
