Sageli on meie ülekaalulisuse põhjuseks see, et me arvame, et meil on vaja süüa, kuigi tegelikult ei ole. Meile on räägitud, et meil on vaja süüa, vältimaks näljarežiimile minekut. Mis aga selgub? Näljarežiimile on oma keha äärmiselt raske viia. Nimelt on enamasti vaja selleks väga madalat keha rasvaprotsenti. Peegel aga avab kurva tõe: rasvast meie pigem ülekaalulistes kehades veel puudust ei ole.
Näljast ei ole võimalik ülekaaluliseks süüa.
Enamasti algab tee soovitud kehakaaluni hetkest, kui mõistad, kui vähe me sööme keha toitmiseks ja kui palju peas toimuva tõttu. Mida ülekaalulisem on inimene, seda suurema koguse kaloreid sööb ta päevas selle pärast, et ta arvab, et see on vajalik. Tegelikult sööb ta peamiselt lihtsalt isude, uskumuste ja harjumuste pärast. Lihtsalt öeldes: me ei söö kunagi ennast paksuks mitte näljast, vaid isudest.
Vajadus süüa või soov süüa?
Seega, kui tahame kaalust alla võtta, siis üks esimesi asju, mida peame õppima, on see, kuidas eristada vajadust süüa (ehk nälga) soovist süüa (ehk isust).
Kõige lihtsam reegel nälja ja isu eristamiseks on, et nälg on füüsiline ja kõhust pärinev signaal. Isu on aga emotsionaalne ja peast tulenev signaal.
Kuidas nälga ära tunda?
1. Nälg tekib aeglaselt. See algab vaikselt ja tagasihoidlikult ning tugevneb pikkamisi vastavalt sellele, kui palju meil kütust varuks on. Pead tõstva nälja varajased tunnused on mõtted, mis on seotud tulevikus toimuvaga, näiteks „varsti peaks sööma“ või „kõht hakkab tühjaks minema“.
2. Nälg on püsiv. See ei kao ära, kui seda ignoreerida. Kuigi alguses on nälg oma signaalides leebe, siis seda ignoreerides muutuvad signaalid järjest tugevamaks ja tungivad järjest eredamalt esiplaanile. Lõpuks on kogu sinu organismi tegevus suunatud vaid ühele eesmärgile – söögi leidmisele, märkamisele ja söömisele. See on muide ka põhjus, miks inimene ei suuda pikaajaliselt näljutavaid dieete pidada.
3. Nälg ei vali toitu. Nälg muudab kõik toidud maitsvaks. Öeldakse, et kui toit ei maitse, siis pole järelikult veel piisavalt näljane – selles on tugev tõetera. Kui keedetud kaalikad või aurutatud kanafilee ei tundu hetkel kuigi maitsvad, siis oota veidi. Paari tunni pärast tunduvad need hoopis ahvatlevamad.
Kokkuvõtlikult: nälg tekib aeglaselt, nälg ei lähe ise ära ja nälg ei vali toitu.
Kuidas on lood aga isuga?
Isu on psüühiline ehk meie peast alguse saav soov süüa. Isul on alati mõni naudinguga seotud põhjus, näiteks kogeda uuesti mingit meeldivat maitset ja tunda söömisega kaasnevat meeldivat emotsiooni.
1. Isu on kohene ja tugev. Erinevalt näljast, mis tekib vaikselt ja kasvab aegamööda, on isu kohene. Näiteks kohe, kui tunned värskelt küpsetatud saiakeste lõhna, haarab sind isu. Mis sest, et tulid just lõunalt. Saiakeste asemel võib olla ka kiirtoidurestoranist tulev friikartulite lõhn või suvel õhus hõljuv grillimise lõhn. Tulemus on ikka sama – kohene ja tugev soov süüa.
2. Isu on konkreetse maitse või toidu järele. Isu üks tunnuseid on, et me oskame nimetada, mille isu meil on, näiteks soolase, magusa või rasvase isu. Mõnikord on isud lausa väga spetsiifilised: makaronid juustuga või vahukooretort. Kõige tihedamini kattuvad meie isud sellega, mis külmkappi õhtusöögist alles jäi.
3. Isutavad just kaloririkkad toidud. Isu üheks tunnuseks on soov kaloririkaste toitude järele. Mida rohkem kaloreid toidus on, seda tugevam on ajus vallanduv nauding selle söömisel. Mida suurema naudingu söömisel saame, seda tugevam on järgmine kord isu selle järele. Millised on sinu patutoidud? Rasvased, õlis praetud kiirtoidud või suhkrurikkad maiustused? Igal juhul on neis palju kaloreid.
4. Isu kaob kiiresti. Uuringud näitavad, et mida kauem suudame isu ignoreerida, seda väiksemaks see muutub. Kui suudame isule järeleandmise asemel oma mõtted kasvõi 10 minutiks mujale juhtida, siis selgub, et isu on selle aja jooksul haihtunud.
Diet Skills pakub sulle mitmeid võimalusi isudega toimetulekuks. Sind ootavad sellesisulised foorumid, õpitoad, kursused ja spetsiaalsed lugemismaterjalid.
Näljast ei ole võimalik ülekaaluliseks süüa.
Enamasti algab tee soovitud kehakaaluni hetkest, kui mõistad, kui vähe me sööme keha toitmiseks ja kui palju peas toimuva tõttu. Mida ülekaalulisem on inimene, seda suurema koguse kaloreid sööb ta päevas selle pärast, et ta arvab, et see on vajalik. Tegelikult sööb ta peamiselt lihtsalt isude, uskumuste ja harjumuste pärast. Lihtsalt öeldes: me ei söö kunagi ennast paksuks mitte näljast, vaid isudest.
Vajadus süüa või soov süüa?
Seega, kui tahame kaalust alla võtta, siis üks esimesi asju, mida peame õppima, on see, kuidas eristada vajadust süüa (ehk nälga) soovist süüa (ehk isust).
Kõige lihtsam reegel nälja ja isu eristamiseks on, et nälg on füüsiline ja kõhust pärinev signaal. Isu on aga emotsionaalne ja peast tulenev signaal.
Kuidas nälga ära tunda?
1. Nälg tekib aeglaselt. See algab vaikselt ja tagasihoidlikult ning tugevneb pikkamisi vastavalt sellele, kui palju meil kütust varuks on. Pead tõstva nälja varajased tunnused on mõtted, mis on seotud tulevikus toimuvaga, näiteks „varsti peaks sööma“ või „kõht hakkab tühjaks minema“.
2. Nälg on püsiv. See ei kao ära, kui seda ignoreerida. Kuigi alguses on nälg oma signaalides leebe, siis seda ignoreerides muutuvad signaalid järjest tugevamaks ja tungivad järjest eredamalt esiplaanile. Lõpuks on kogu sinu organismi tegevus suunatud vaid ühele eesmärgile – söögi leidmisele, märkamisele ja söömisele. See on muide ka põhjus, miks inimene ei suuda pikaajaliselt näljutavaid dieete pidada.
3. Nälg ei vali toitu. Nälg muudab kõik toidud maitsvaks. Öeldakse, et kui toit ei maitse, siis pole järelikult veel piisavalt näljane – selles on tugev tõetera. Kui keedetud kaalikad või aurutatud kanafilee ei tundu hetkel kuigi maitsvad, siis oota veidi. Paari tunni pärast tunduvad need hoopis ahvatlevamad.
Kokkuvõtlikult: nälg tekib aeglaselt, nälg ei lähe ise ära ja nälg ei vali toitu.
Kuidas on lood aga isuga?
Isu on psüühiline ehk meie peast alguse saav soov süüa. Isul on alati mõni naudinguga seotud põhjus, näiteks kogeda uuesti mingit meeldivat maitset ja tunda söömisega kaasnevat meeldivat emotsiooni.
1. Isu on kohene ja tugev. Erinevalt näljast, mis tekib vaikselt ja kasvab aegamööda, on isu kohene. Näiteks kohe, kui tunned värskelt küpsetatud saiakeste lõhna, haarab sind isu. Mis sest, et tulid just lõunalt. Saiakeste asemel võib olla ka kiirtoidurestoranist tulev friikartulite lõhn või suvel õhus hõljuv grillimise lõhn. Tulemus on ikka sama – kohene ja tugev soov süüa.
2. Isu on konkreetse maitse või toidu järele. Isu üks tunnuseid on, et me oskame nimetada, mille isu meil on, näiteks soolase, magusa või rasvase isu. Mõnikord on isud lausa väga spetsiifilised: makaronid juustuga või vahukooretort. Kõige tihedamini kattuvad meie isud sellega, mis külmkappi õhtusöögist alles jäi.
3. Isutavad just kaloririkkad toidud. Isu üheks tunnuseks on soov kaloririkaste toitude järele. Mida rohkem kaloreid toidus on, seda tugevam on ajus vallanduv nauding selle söömisel. Mida suurema naudingu söömisel saame, seda tugevam on järgmine kord isu selle järele. Millised on sinu patutoidud? Rasvased, õlis praetud kiirtoidud või suhkrurikkad maiustused? Igal juhul on neis palju kaloreid.
4. Isu kaob kiiresti. Uuringud näitavad, et mida kauem suudame isu ignoreerida, seda väiksemaks see muutub. Kui suudame isule järeleandmise asemel oma mõtted kasvõi 10 minutiks mujale juhtida, siis selgub, et isu on selle aja jooksul haihtunud.
Diet Skills pakub sulle mitmeid võimalusi isudega toimetulekuks. Sind ootavad sellesisulised foorumid, õpitoad, kursused ja spetsiaalsed lugemismaterjalid.
