Aastaid oli tuntud Milky Way šokolaadi tunnuslauseks „Lohutus igas ampsus“. See sobib hästi iseloomustama stressiga seotud söömiskäitumist nimega „lohutussöömine“. Ilmselt on just lohutussöömine see, mida enamasti silmas peetakse, kui räägitakse emotsioonide sisse söömisest või emotsionaalsest söömisest. Kõigepealt räägime söömiskäitumisest. Emotsionaalse stressi ehk pidevate või sageli korduvate negatiivsetel emotsioonidel on meie söömiskäitumisele kaks peamist mõju. Esiteks sööme me stressi puhul rohkem kui tavaliselt. Eelmainitud muudatused kognitiivsetes protsessides vähendavad meie enesekontrolli, vähendavad tervisliku eluviisi ihaldatavust ning suurendavad emotsionaalsest ebamugavustundest vabanemise soovi. Kõik see kokku viib sagedama söömiseni ja suuremate toidukoguste tarbimiseni.
Teiseks eelistame me stressi puhul ebatervislikke toite. Rasvast, suhkrurikast, praetut, friteeritut. Lisaks ostame siis rohkem rämpstoitu, kartulikrõpse, küpsiseid, komme ja šokolaade. Seega muutub meie toiduvalik toitainevaesemaks, mis põhjustab väiksemat küllastustunnet, aga samas muutub meie söögilaud kaloritihedamaks ehk võrreldes tavapärase toiduvalikuga annab sama taldrikutäis meile oluliselt rohkem kaloreid.
Kolmandaks suurenevad ka söödava toidu kogused. Selline stressist tingitud söögieelistuste muutumine on uuringute põhjal väga levinud. 39% populatsioonist ehk nii normaal- kui ülekaalulistest ütlesid, et nende toitumisharjumused muutuvad stressitingimustes. Vaadates ainult ülekaalulisi inimesi, on need numbrid oluliselt suuremad. Seega, emotsionaalne stress põhjustab söögikoguste suurenemist ning kaloritihedate ja toitainevaeste toitude eelistamist, mis omakorda viib kehakaalu tõusuni.
Negatiivsed emotsioonid mõjutavad oluliselt ka meie füüsilist aktiivsust. Seda lausa kahel viisil. Esiteks muutub aktiivne liikumine, nagu sportimine või tervislikel eesmärkidel liigutamine stressi saabudes vähemaks. Eelmises osas räägitud kognitiivsete muutuste tulemusena muutub probleemidest mõtlemine ja probleemidele lahenduse otsimine tähtsamaks kui trennis käimine, mistõttu jäävad tervislikud eluviisid lihtsalt tagaplaanile. Isegi kui leiaksime treenimiseks aega, käivad stressiga sageli kaasas ka pessimistlikud mõtted ja käegalöömise tunne. Lisaks vähenenud treeningutele ja tahtlikule liikumisele näitavad uuringud, et ka igapäevane tavapärane liikumine väheneb ja meie elustiil muutub negatiivsete emotsioonide mõjul istuvamaks. Me liigume vähem, istume pikemalt, teeme vähem kodutöid, käime vähem kodust väljas Kõik see tähendab vähem põletatud kaloreid, mis omakorda tähendab suuremat vööümbermõõtu.
Lõpetuseks mõjutab negatiivsete emotsioonide kogemine ka meie und. Emotsionaalse stressi tõttu magame vähem ja meie uni on katkendlik ning pinnapealne. Teadlased on uurinud, et vähenenud uni mõjutab meie kehakaalu mitmeti. Esiteks aeglustub pideva väsimuse ja unepuuduse korral meie ainevahetus. See tähendab, et me kulutame vähem energiat ja osa sellest suunatakse rasvkudedesse. Vähene uni ja suurenenud väsimus põhjustavad jällegi liikumisaktiivsuse vähenemist. Kui me oleme väsinud ega ole saanud ennast korralikult välja magada, siis liigume vähem ja istume rohkem. Kokkuvõttes kulutame jällegi vähem kaloreid kui väljapuhanu ja aktiivsena. Välja puhkamata inimesed on näljasemad ja uuringute kohaselt söövad nad rohkem kui väljapuhanuna. Seega põhjustab vähene uni ka suuremat söögiisu. Seda peamiselt läbi kahe söögiisu moduleeriva hormooni, leptiini ja greliini.
Viimaseks põhjuseks, miks me vähe magades rohkem sööme, on aeg. Mida pikem on ärkvel olemise aeg, seda rohkem on meil võimalust süüa. Uuringud näitavad, et ärkvel olemise aja ja söömise kordade vahel on oluline seos. See tundub ka loogiline, sest kui me läheme kella 10 asemel magama näiteks kell 3 öösel, lisandub ärkvel olemise aega 5 tundi, mille jooksul jõuab meie kõht pärast õhtusööki juba korralikult tühjaks minna.
