Kindlasti oled lugenud, kuidas kalorite lugemine on parim viis oma kaalu langetada. Sama kindlalt oled sa lugenud ka seda, et kaloreid pole mõtet lugeda, sest kalorid ei näita midagi. Kaalulangetuse maailmas on väga palju üksteisele vastukäivat informatsiooni ja see tähendab, et sinu kaalulangetuse edukus võib sõltuda nii lihtsast asjast, nagu sellest, mida sa lõpuks uskuma jääd.
Kui sa usud, et kalorite lugemine on parim viis kaalu langetada, siis üritad sa teha just seda ja sinu kaalulangetus ebaõnnestub, mitte selle pärast, et sa oled laisk või tahtejõuetu. Sinu kaalulangetus ebaõnnestub lihtsalt selle pärast, et kalorite lugemine ei ole lahendus kaalu langetamiseks.
Juhul kui sa oled jäänud uskuma, et kalorid ei ole olulised ja kaalulangetuse juures sa kaloreid ei jälgi, siis ebaõnnestub sinu kaalulangetus jällegi mitte sinu tahtejõu puuduse või halbade geenide pärast, vaid selle pärast, mida sa usud teadvat ja mida sa tõsikindlalt kaalu langetamiseks teed.
Ei ole midagi kahjulikumat kui see, mida sa kindlalt tead, kuid mis tegelikult paika ei pea. Täna räägime kaloritest ja sellest, kas need siis on kaalulangetuseks tähtsad või mitte ja kas kalorite lugemine aitab kaalu langetada või mitte. Lõpetuseks saad lõpuks ometi selged vastused sellele, mida kaalulangetuseks tuleb teha ning kas lugeda kaloreid või süüa kaloritele mõtlemata.
Me oleme kõik samas paadis.
Kui tihti oled sa lugenud mõnda artiklit ja mõelnud – “minule see ei kehti”? On mõned universaalsed seaduspärad, mis kehtivad kõigele ja kõikidele. Näiteks gravitatsioon. Iga õhku visatud ese kukub lõpuks alla. Ükskõik, kas me usume gravitatsiooni või mitte, ükskõik, kas me oleme sellest lugenud või mitte – gravitatsioon ehk raskusjõud mõjub kõigile samal viisil.
Ka kaalulangetuses on omad seadused, mis kehtivad kõigile. Ükskõik, kas me teame neid või kas me usume neid.
Üks kõiki kaalulangetajaid mõjutav ja ilmselt kõige olulisem seaduspära, millest iga kaalulangetaja õnnestumine sõltub, on kaloritasakaal. Kaloritasakaalu reegel tähendab, et inimene, kes saab söögiga sama palju kaloreid kui ta keha ära kulutab, on stabiilselt samas kaalus. Ta ei võta juurde ega alla. Inimene, kes saab söögist rohkem kaloreid kui ta keha ära kulutab, võtab kaalus juurde. Pane aga nüüd tähele – inimene, kes saab toidust vähem kaloreid kui ta keha kulutab, võtab kaalus alla. Kordame ühe korra veel – inimene, kes tahab kaalus alla võtta, peab saama söögist vähem kaloreid kui ta keha igapäevaselt vajab.
Ükskõik, kas sa tead seda reeglit või kas sa usud seda reeglit, see on universaalne ja kõikidele kehtiv reegel, millest ei ole erandeid. Tervel maakeral ei ole ühtegi inimest, looma, isegi mitte taime, kelle puhul see reegel ei kehtiks. Kõik elusolendid võtavad juurde kui nad saavad rohkem toitu kui nad vajavad ja võtavad alla kui saavad vähem toitu kui nad vajavad.
Kõik ei ole siiski nii lihtne
Kuigi kaloritasakaal ja kalorite ülejääk või defitsiit määrab ära selle, kas me võtame juurde või hoopis kaotame kaalu, ei ole selle ülejäägi või defitsiidi leidmine toidulaua ääres, sugugi lihtne tegevus. See on ka peamine põhjus, miks nii paljud inimesed on raskustes kalorite arvestamisega ning peavad seda ajaraiskamiseks või lausa rumaluseks. Kuid nad eksivad.
Kalorite puhul tuleb mõista ühte olulist asja. Me ei suuda mitte kunagi täpselt mõõta kui palju kaloreid me sööme. Toidupakendid kasutavad juba kümneid aastaid umbkaudset kaloraaži. Uuringud näitavad, et pakenditel toodud arvud võivad erineda tegelikusest kuni 25%. Näiteks 400 kalori asemel võime me enese teadmata süüa peaaegu 500 kalorit. Täpselt sama lootusetu on mõõta kui palju nendest kaloritest meie organism omastab, ehk kui palju energiat me toidust „päriselt“ kätte saame. Näiteks rämpstoidust saame me oluliselt kergemini ja suurema koguse selles sisalduvast kaloraažist kui näiteks kiudainetest, mille puhul võib väga suur osa selle sisalduvast kaloraažist jääda organismi imendumata. Seega võime me saada toidus olevast 1000st kalorist näiteks kas 1000 kalorit või ainult 600 kalorit. Kõik sõltub toidust, mida me sööme.
Ja nagu sellest kõigest oleks veel vähe, siis ei ole meil õrna aimugi selle kohta kui palju meie keha päriselt kaloreid kulutab. Me võime aimata suurusjärku, mis meie keha kulutab ilma füüsilise pingutuseta. Kuid kui me lisame sinna näiteks trenni või füüsiliselt aktiivse töö, siis kaob igasugune võimalus arvestada välja oma kalorikulu. Mõned käekellad ja isegi jõusaali trenažöörid pakuvad võimalust kaloreid lugeda, kuid hiljuti tehtud uuring jõudis jahmatavale järeldusele. Need kellad ja seadmed on erakordselt halvad kaloraaži arvestamises. Üks ja sama kella mark ühe ja sama inimese randmel sai täpselt sama treenigu jooksul üle 30% suuruse erinevusega tulemuse. Seega, me ei tea täpselt kui palju me sööme, kui palju me organism sellest omastab ja kui palju me organism sellest ära kulutab. Siit ka esimene oluline järledus: kalorite täpsel lugemisel ei ole mingit mõtet.
Kalorid loevad siiski
Kuigi kalorite lugemisel pole mõtet on kalorid siiski tähtsad. Mõtle, mida sa teed kui sa soovid potis vett keema ajada? Sa keerad pliidi plaadi kuumust juurde. Kui sa soovid keeva vee mullitamist vähendada, mis sa siis teed? Keerad pliidi kuumust väiksemaks. Kas sa mõõdad selle juures pliidi täpset temperatuuri? Ilmselt mitte. Temperatuuri teadmine ei ole eeldus selleks, et osata vajadusel kuuma lisada või maha keerata.
Kaloritega on sama lugu. Selleks, et kaalu juurde võtta on vaja kaloreid „juurde keerata“ ja selleks, et kaalu langetada, on vaja kaloreid „maha keerata“. Kalorite täpne mõõtmine ei ole vajalik. Nii nagu pliidi puhul ei ole täpne kraadi teadmine oluline, nii pole ka kaalulangetuse juures täpne kaloraaži number oluline. Iga inimese keha on erinev, iga toit on erinev ja päeva lõpuks loeb vaid see, kas sinu kalorite saldo jäi plussi või miinusesse.
Kokkuvõtteks
Kaloreid ei ole mõtet lugeda, kuid see ei tähenda, et kalorid ei loeks. Jäta meelde, et me ei saa täpselt lugeda seda kui palju me kaloreid sisse sööme, või seda, kui palju nendest kaloritest meie keha omastab. Samuti ei tea me täpselt kui palju meie keha kaloreid üleüldse kulutab. Parim viis oma keha kaloridefitsiiti viia on vähehaaval vähendada tarbitavate kalorite hulka ja suurendada füüsilist aktiivsust niikaua, kuni kaalunumber hakkab liikuma. Igal inimesel on see punkt erinev. Mõnel on geenide või hormoonide tõttu see punkt madalamal kui teistel, kuid see punkt on kindlasti olemas. Ole järjekindel ning jäta meelde – füüsikaseadused kehtivad kõigile.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Muuda seda, mida sa sööd. Kui sa ei soovi vähendada toidu koguseid, siis pead vähendama kaloritihedust toidus. Parim viis selleks on süüa toite, kus on rohkelt vett. Samuti on hea mõte asendada punane liha kalaga või kanalihaga. Praetud toidud keedetud või lausa toortoitudega.
- Vähenda toidu koguseid. Kui sa ei soovi muuta seda, mida sa sööd, siis pead sa muutma seda kui palju sa sööd. Parim viis selleks on järgida kahte lihtsat reeglit. Ära snäki ja ära tõsta juurde. Kui sa sööd kolm korda päevas ühe taldrikutäie (mõistuse piires), siis peaks see aitama tekitada esmase kaloridefitsiidi
- Suurenda füüsilist aktiivsust. See kui palju sa sööd, oli ainult üks pool võrrandist. Teine pool sõltub sellest kui palju sa kulutad. Leia võimalusi suurendada oma füüsilist aktiivsust terve päeva lõikes, sest nii suurendad oma kalorikulu rohkem kui ühe õhtuse trenni või tervisekõnniga. Mida aktiivsem on sinu elustiil, seda lihtsam on jõuda kaloridefitsiiti ja hakata kaalu kaotama.
