Vist ei möödu päevagi, kui me ei kuuleks kedagi soovitamas tervislikku toitumist kui vahendit ülekaalulisuse vastu. Ole teadlikum sellest, mida sa sööd. Veendu, et sa saaksid toiduga kõik vajalikud toitained. Söö mitmekülgselt, söö vaheldusrikkalt, joo palju vett. Kõik need soovitused on väga õiged ja sobivad suurepäraselt meie igapäevast toidusedelit korrastama, kuid kas need sobivad korrastama ka meie kehakaalu?
Tervislik toitumine ei ole alati sama, mis kaalu langetav toitumine.
Salendav ja tervislik ei ole sünonüümid. On palju võimalusi süüa nii, et me langetame kaalu, kuid sööme endiselt ebatervislikult. Näiteks kui me sööme küll väikseid koguseid, kuid peamiselt rämpstoitu või ületöödeldud toitu. Või kui me välistame kiire kaalulangetuse nimel täielikult kas suhkrud või rasvad või – hoidku jumal – mõlemad.
Samuti on lihtne süüa ennast väga tervislikust toidust veel suuremaks. Näiteks pähklid on sellised toidud, mis meelde tulevad. Seega, süües tervislikku toitu natuke liiga palju, hakkame peagi natuke liiga palju ka kaaluma.
Kui olla lõpuni aus, siis on tervislik ikka ainult see toitumine, mis sisaldab tervislikke toiduaineid, tervislikus koguses. Küsimus on, et kuigi me sellise toitumisega enam juurde ei võta, siis kas sellise toitumisega on võimalik ka kaalu langetada. Vastus on – mõnikord võibolla tõesti, aga pigem siiski ei.
Ülekaalulisus on väga harva halva lõunasöögi probleem.
Esiteks on väga oluline mõista, et ülekaalulisus on väga harva halva lõunasöögi küsimus. See, mida me 3 korda päevas laua taga istudes sööme, mõjutab kindlasti seda, kuidas me ennast tunneme, ja kas meie kõht on ilusti järgmise söögikorrani täis või mitte, aga kahjuks ei mõjuta see kuigi palju meie ülekaalulisuseni viinud käitumist.
Nimelt ei söö me ennast ülekaaluliseks reeglina mitte lõunalauas ja isegi mitte õhtusöögilauas, vaid pigem toidukordade vahel toimuva emotsioonidest, harjumustest, stressist ja keskkonnamõjudest sõltuva asjatu söömise tõttu.
Just nimelt asjatu. Sest see söömine ei sõltu üldse sellest, millal ja mida me eelnevalt söönud oleme. Me võime tõusta lõunalauast ja kolmkümmend minutit hiljem kugistada viha ja pettumuse leevendamiseks lauasahtlist terve tahvli šokolaadi. Ükski õhtusöök ei aita hilisõhtuste kartulikrõpsude või küpsiseorgia vastu. Miks? Sest me ei söö nälja ehk kõhust tulevate signaalide pärast, vaid tahtmise ehk meie peast tulevate signaalide pärast.
Milline on sinu suhe toiduga?
Ülekaalulisus sõltub sageli sellest, milline on meie suhe toiduga. On selgeks tehtud, et ülekaalulised inimesed väärtustavad toitu ja söömist oluliselt rohkem kui normaalkaalus inimesed. Ülekaalulised inimesed ootavad söögikorda, nad mõtlevad saabuvale söögikorrale või muule võimalusele süüa. Mõnikord isegi päevi ette. Nii näiteks pole sugugi harv, et ülekaalulised inimesed planeerivad oma laupäevast „patukat“ juba nädal varem detailselt ette. Mida ma söön, kus ma söön, kellega ma söön, kui palju ma söön, kuidas see maitseb jne. Normaalkaalus inimestel on suhe toiduga palju platoonilisem või pinnapealsem. Loomulikult meeldib ka neile hea toit ning ka neil on selliseid toite, mida süüakse meelsamini kui teisi. Aga see meeldimine pole kaugeltki nii oluline ja ei mõjuta igapäevaseid valikuid sugugi nii palju.
Miks on ülekaalulisel inimesel toiduga tugevam suhe?
Sest toit aitab neid. Toit aitab reguleerida tundeid. Toit aitab vähendada stressi, aitab parandada meeleolu. Toit aitab tähistada ja toit aitab nautida. Ülekaalulised inimesed on õppinud toitu kasutama palju mitmekesisemalt kui vaid energia saamiseks. Selle tõttu on see nende jaoks ka palju olulisem. Toome paralleeli näiteks kirurgiga. Kõikidel meil on käed ning loomulikult on meie käed meile olulised. Kuid kirurgile on need erakordselt olulised. Kogu kirurgi karjäär, võiks isegi öelda, kogu tema väärtus seisneb tema kätes. Seega hoiavad kirurgid oma käsi kordades hoolsamalt kui tavainimesed. Kui kirurgil oluliselt piirata käte kasutamist, siis on tagajärjeks probleemid, stress ja läbipõlemine. Täpselt sama juhtub ka ülekaaluliste inimestega, kellel oluliselt piirata söömist. Tagajärjeks on toimetulekuprobleemid, stress ja läbipõlemine. Sest ülekaalulised inimesed kasutavad söömist paljude olukordade lahendamiseks, ja kui söömist ei ole võimalik kasutada, siis ei oska nad ka enam nende olukordadega hakkama saada.
Seega, tervislik toitumine on oluline ja vajalik, kuid see ei ole piisav, et lahendada ülekaaluliste inimeste probleeme. Ülekaaluline inimene ei ole reeglina ülekaaluline sellepärast, et ta lõunasöök on toekas või õhtusöök hilisem. Probleem on ebavajalikus ehk asjatus söömises, mille taga on omakorda vajadus maandada stressi, vähendada kurbust või lihtsalt kuidagi igapäevasest rutiinist välja murda ja mingit rõõmuhetke kogeda.
Kaalulangetusega õnnestumise jaoks:
- Kaalulangetusel hoia fookus toidukordade vahelisel toitumisel. Suur lõunasöök on harva ülekaalulisuse põhjuseks. Märka, mida ja kui palju sa sööd peale õhtusööki või lõunasöögi ja õhtusöögi vahel. Katsu mõista, mis eesmärgil sa sööd. On see parema enesetunde saamiseks, stressi vähendamiseks, igavusest või mõnel muul peast tuleval põhjusel.
- Katsu leida vähemalt üks tegevus lisaks söömisele, mis tekitab sinus heaolutunde. Mis paneb sind ennast paremini tundma ja päevaseid probleeme kasvõi hetkeks unustama. Katsu seda tegevust pisitasa katsetada söömise asemel. Mida paremini see sul õnnestub, seda vähem pead sa kasutama sama asja jaoks söömist.
- Ära unusta pöörata tähelepanu ikkagi ka tervislikule toitumisele ning pane tähele, et su keha ei oleks toitainepuuduses. Tervislik toitumine aitab kindlasti kaasa täiskõhutunde pikemale püsimisele, toitainete paremale omastamisele ning terviseprobleemide ennetamisele või nende sümptomite vähenemisele.
